2020. aasta on mänginud meie aja- ja ruumitajuga vahest uljamalt kui ükski varasem selle sajandi kahekümnest esimesest aastast. Sunnitud eraldatuses tundis nii mõnigi, kuidas aeg, vaatamata sellele, et kellaseierid harjunud rada käisid, venib või suisa paigal püsib; isolatsioon andis käsu ja võimaluse mõõta ja mõtestada nii isiklikku kui avalikku ruumi.

Eriolukorra väljakuulutamise järel otsustas Paide Teater virtuaalsesse ruumi kolimise asemel töötada edasi vormidega, mis on huvitanud meid ka varem, ent mille läbi proovimiseks pole aina tormlevas maailmas mahti leidnud. Nii jõuabki 22. juunil publiku ette meie teise hooaja viimane esietendus.

„Labürint“ on lavastus, mille žanri määratlus on „psühho-geograafiline audiorännak“. See tähendab, et alates 22. juunist võib iga soovija lunastada endale pileti ning tema elektroonilisse postkasti saadetakse helifail koos vajalike juhtnööridega. Fail alla laetud, võib iga inimene valida „esietenduseks“ just endale sobiva koha ja aja – olgu õhtu Paides, varahommik Tallinnas, keskpäev Narvas, pärastlõuna Vändras, videvik Helsingis, hilisõhtu Pariisis või mingi teine kellaaeg kusagil mujal. Rännak on mõeldud kogemiseks inimtekkelises keskkonnas – jalutamine metsas on muidugi tervitatav, aga käesolev lavastus keskendub eelkõige majadele, tänavatele ja inimestele.

Audiorännak tähendab tund aega kestvat jalutuskäiku. Meeskond tutvustab seda lavastuse tutvustuses nii: „“Labürint” on jalutuskäik tuttavatel tänavatel, tänavatel, millel me ikka kõnnime, mööda majadest, millest me ikka mööda kõnnime, üle ristmike, mida me ikka ületame, läbi parkide, kus me kunagi kohtunud pole, kirikust mööda, kui selles linnas üldse on veel mõni kirik, kaubanduskeskusest mööda, sest neid ju ikka on, on kesklinnas ja on äärelinnas ja on keset tühermaad, inimeste kannul, keda me ei tunne, mõeldes neile, keda me tunneme, keda me pole veel unustanud, eluga riskides, sest ikka võib mõnest avatud aknast kukkuda alla valge tiibklaver või rauast seif, südamerahuga riskides, sest kunagi ei tea, millisel tänavanurgal võib aset leida kohtumine, pärast mida pole see linn enam seesama linn.“

Paide Teatri lavastaja ja üks audiorännaku autoreist Jan Teevet ütleb: „See jalutuskäik võiks anda kuulajale võimaluse harjunud ja tuttavas linnas ära eksida, eksida, sest alles pärast eksimist on võimalik midagi jälle üles leida. „Labürint“ on pühendatud minu vanaisa Veljo Kärneri mälestusele, kes äratas mind lapsepõlves vanaema vastuseisust tihti keset ööd üles, pani mulle vatiteki ümber, viis keset õue ja õpetas mind tähti vaatama“.

Audiorännaku autorid on Jan Teevet, Joosep Uus ja Kirill Havanski. Piletid on alates 22. juunist saadaval Fienta müügikeskkonnas ning lisainfot lavastuse kohta leiab Paide Teatri kodulehelt.

Piletilink: https://fienta.com/et/paide-teatri-audiorannak

Ürituse link teatri kodulehel: https://www.paideteater.ee/laburint

Omaloominguliste laulude konkurssi “Südamelaul” korraldab tänavu Järvamaa Noortekogu ning peamiseks eestvedajaks Paide noor laulja Elizabeth Lindjärv. Paide Muusika- ja Teatrimaja, mis aitab sündmust korraldada, uuris Elizabethilt konkursi kohta lähemalt.

Korraldad sel aastal Südamelaulu konkurssi. Kuidas see roll sinuni jõudis?
Kolm aastat tagasi pakkus Marita Kutsar mulle, et kas ma ei tahaks korraldusel abiks olla. Kuna mulle sündmuste korraldamine meeldib, olin kohe nõus. Selle aasta alguses aga pakkus ta mulle juba projektijuhi/peakorraldaja ametit. Tundus huvitav kogemus, seega otsustasin sellegi pakkumise vastu võtta.
Millega eristub Südamelaul varasematest?
Sellel aastal toimub Südamelaul südasuvel ja õues, eelnevatel aastatel on alati toimunud kevadel ja siseruumides. Oleme tahtnud juba mitu aastat konkurssi väljas korraldada, aga kuidagi oleme alati jõudnud PAMTi väikesesse saali. Sel aastal otsustasin, et proovime selle väljas korraldamise ära ehk saabki traditsiooniks. Kategooriad ja kõik muu korraldusliku poole pealt on konkurss sama, mis eelnevatel aastatel.
Keda sa ise näeksid konkursist osavõtjana ehk kellele konkurss mõeldud?
Konkurss on mõeldud absoluutselt kõigile, kes tunnevad, et soovivad enda sahtlipõhja kirjutatud muusikat rahva ette tuua ja sellele võib-olla ka tagasisidet saada. Kuna eraldi vanusegruppe ei ole ja võistlus on puhtalt kategooriapõhine, siis ootame osalejaid igas vanuses.
Millised tingimused on osalejale?
Osalejad ise hoolitsevad taustvokaalide ja saatemuusika eest. Nii sõnad kui ka viis peavad olema autori omalooming.
Kes kuuluvad Südamelaulu korraldusmeeskonda?
Meie tiimis on veel viis toredat noort üle Järvamaa. Sündmust korraldab Järvamaa noortekogu ja need kõik noored on sealt. Tiimiga on mul väga vedanud, kõik on väga abivalmid ja vinged noored.
Milliseid võimalusi pakub Südamelaulu võit?
Südamelaulu võit pakub igal aastal erinevaid väljundeid enda omaloomingu arendamiseks või tutvustamiseks. Näiteks üle-eelmisel aastal sai võitja esineda Südamemuusika festivalil, mis annab noorele muusikakirjutajale hea võimaluse silma paista ja muusikaga edasi tegeleda.
Tead sa mõnda toredat Paide laulukirjutajat, kes võiks samuti konkursil osaleda?
Tean, et Elsa-Pauliine Palu on väga andekas laulukirjutaja ja et Keitlin Jüristo on vaikselt omaette miskit nokitsenud. Olen kuulnud mõnda Sabine Kraisi kirjutatud laulu ja tal tuleb see väga hästi välja. Samuti on Paide linnas palju räpihuvilisi noori, neid ootame kindlasti osalema kategoorias “Südamerütmihäire”. Kindlasti on palju ka neid, kelle laulukirjutamise hobist ei ole kellelgi õrna aimugi ja Südamelaul ongi väga hea koht neile enda loomingut esmakordselt esitada.
Nimeta tuntumaid Südamelaulul osalejaid
Haldi Välimäe ja Adeele Sepp on esimesed, kes pähe tulevad. Eelmisel aastal osales nt Paidest pärit muusik Karl Tipp, kes sel aastal osales ka Klassikatähtede saates. Räpi austajatele tuttav Utoopia on samuti meie konkursil osalenud.
Kes tulevad laule hindama?
Laule hindavad neli Eesti laulukirjutajat ja muusikut. Selle aasta žürii ei ole veel 100% kindel, läbirääkimised veel käivad, kuid igal aastal on žürii erinev ning alati on kohal olnud väga põnevad inimesed, kellele on kindlasti väga suur au oma muusikat esitada.
Kas oled ka ise kunagi laule kirjutanud?
Nooremana sai ka endal laulude kirjutamine ära proovitud. Nüüd ei ole sellega ammu tegelenud, aga mine tea, ehk otsustan kunagi isegi enda 13-aastaselt kirjutatud laulud Südamelaulule esitamiseks tuua 🙂
Teame sind ennast ka kui head lauljat, kust sinu laulu- ja muusikahuvi pärineb?
Minu laulu- ja muusikahuvi pärineb minu emalt, kes muide osales ise kunagi minu vanuselt Südamelaulul (vist lausa esimesel). Ma naudin väga ema laulmist ja imetlen tema vokaalset võimekust, pean teda enda suureks eeskujuks.
Kes on praegu sinu lemmikartistid või mis muusikat ise kuulad?
Kuulan ise väga erinevat muusikat, rohkem Eesti autorite loomingut. Lemmikutena võiksin välja tuua näiteks Trad. Attacki, Púr Múddi ja Trafficu.
Lõpetuseks, mis ajab sul südame täis ning mis teeb südame soojaks?
Südame ajab täis õelus ja hoolimatus, südame paneb kiiremini lööma kõik see, milleks Eesti noored võimelised on. Noored ei ole hukas ega ole lumehelbekesed, vaid meie tulevik. Kui neisse ei panustata ega usuta, siis ka see ajab südame täis. Eesti noored on aktiivsed ja vinged ning see teeb südame ääretult soojaks.

Küsis Maarit Nõmm
Südamelaul 2020 on Paides 19. juulil

Südamelaulu toetavad Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Paide linn, Rahvakultuuri Keskus.

Paide muusika- ja  teatrimaja korraldab neljapäeval, 4. juunil esimese avaliku sündmuse pärast eriolukorra lõppu. Linetantsu õpetaja Kristiine Masso kutsub osalema avatud tunnis, mis toimub vabas õhus muusika- ja teatrimaja parklapoolsel küljel.

Treeningule on oodatud kõik tantsuhuvilised. “Kui tavaliselt tantsime sees, siis neljapäeval tuleme õue ja meiega võivad liituda kõik soovijad. Jalga tasub panna mugavad jalanõud ning tantsutund on tasuta,” selgitas Masso.

Lisaks linetantsu tunnile korraldab PAMTi muusikastuudio 18. juunil hooaja lõpetuseks vabaõhukontserdi “Saabuvale suvele” ning 2. juulil annab Paide balletistuudio suurel laval kontsertetenduse “Haldjate võlumaa”, mis inspireeritud maailma ühe tuntuima balleti “Giselle`i” ning balleti “Korsaar” muusikast.

Võimalusel plaanib PAMT juunis ka kino näidata.

Saabuv suvi märgib Paide Teatri teise hooaja lõppu. Nagu kogu maailmale, on see kevad teatrile tulnud teisiti. Viimati kohtuti publikuga 28. veebruaril Paide Wabakohvikus Bukowski luulet lugedes. Pärast seda naaseti proovisaali, ent eriolukorra tõttu lükkus koguperelavastuse „Blablabla“ esietendus sügisesse. Viimased kuud ei ole kellelegi kerged olnud, ometi võib teater olla tänulik, sest see aeg tuletas veelkord meelde, missugune väärtus on kohtumisel, kokku saamisel.

Esimese kahe hooaja jooksul on Paide Teater toonud publiku ette seitse uuslavastust. Ka on pidevalt otsitud võimalusi kohtumaks oma kogukonnaga väljaspool teatrisaali kõrgeid seinu. „Paide Teatri kreedo on kohtumine. Kohtumised annavad meile aimu, milline peaks olema teater 21. sajandi maailmas,“ kõneleb lavastaja Jan Teevet. „Paide Teatri sümbol on avatud ring – see on ühtaegu märk lõppematust otsingust ning kutse selle otsinguga liituma.“

Kolmas hooaeg märgib selle otsingu jätkumist. Koos sügisesse lükkunud koguperelavastuse „Blablabla“ esietendusega septembri lõpus jõuab järgmisel hooajal publiku ette lausa viis uuslavastust. Neist esimene hilissuvel Von Krahli Teatri ja Paide Teatri koostöös. Lavastaja Mart Koldits ja Paide Teatri trupp alustasid proove mai alguses ning valmivast lavastusest antakse rohkem infot suve jooksul.

Koguperelavastus „Blablabla“ esietendub Paide Muusika ja Teatrimaja suurel laval 30. septembril. Enamik kevadistest piletitest ja broneeringutest leidsid õnnelikult koha sügisesse, ent mõnele etendusele kohti veel on. Piletimüük algab taas juunikuus. „Blablabla“ lavastajad on Eva Koldits ja Anne Türnpu, kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Jaan Pehk, laval Paide Teatri näitlejad. See on keele- ja vaatemänguline lavastus, mis sobib nii 5, 55, kui 505 aastasele. Etendusi mängitakse vaid Paides.

Novembri lõpus jõuab lavale Georges Bizet ooper „Carmen“. Lavastaja Peeter Volkonski toob proovisaali kokku kahe noore Eesti teatri – Paide ja Musta Kasti – meeskonnad ning uurib, mis juhtub siis, kui kohtuvad maailmakuulus ooper ja draamanäitlejad. „Mind on juba ammu huvitanud küsimus, et ajal, mil tantsuetendusi teevad inimesed ilma klassikalise balletikoolita, mis juhtub siis, kui ooperi võtaksid ette draamanäitlejad, kel puudub klassikalise laulu kool? Selleks eksperimendiks sobib kõige paremini Bizet „Carmen“ – vaieldamatult maailma tuntuim ooper, ent kuna tegemist pole professionaalsete lauljatega ja eesmärk pole mitte mingil juhul ooperi parodeerimine, siis võiks žanrimääratlus olla lihtsalt „etendus Georges Bizet muusikale“. Vaatemängulise lavastuse kunstnik on Iir Hermeliin, muusikajuht Ele Sonn ning lavale astuvad Laura Niils, Kaarel Targo, Karl-Robert Saaremäe, Kaija M. Kalvet, Birgit Landberg, Jaanika Tammaru (Must Kast) ja Joosep Uus, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Ursel Tilk (Paide Teater).

2021. aasta kevadel näeb ilmavalgust lavastaja Jan Teeveti ja Paide Teatri boybandi ühine otsing, mis kannab tööpealkirja „Lahinguväli“. „Hooaja lõpult me saladuseloori veel päriselt maha tõmmata ei raatsi, aga ütleme nii palju, et aprillikuus kohtume Paides ühe Euroopa teatrimaailma omapäraseima lavastajaga.“ ütleb Paide Teatri juht Harri Ausmaa.

Lavastuse “Carmen” esimene lugemine. Pildil Paide ja Musta Kasti trupid ning Peeter Volkonski

Riikliku eriolukorra lõppedes taastub esmaspäevast, 18. maist Paide Muusika- ja Teatrimajas osaliselt huviringide töö. Tegevuse läbiviimisel lähtuvad huviringid valitsuse soovitustest gruppe hajutada ning sageli käsi pesta.

Pärast ligi kahe kuu pikkust pausi ootavad õpilasi tundidesse tagasi nii PAMTi muusika- kui ka balletistuudio. “Muusikastuudios alustame soolotundidega, kus ühes ruumis on korraga õpetaja ja õpilane, samuti väiksemate pilliansamblitega. Balletistuudios alustavad tööd kõik neli rühma ning tunnid toimuvad tantsuklassis ja suurel laval, sõltuvalt õpilaste arvust,” ütles PAMTi direktor Martha-Beryl Grauberg.

Lisaks PAMTi oma huviringidele jätkavad majas veel sel hooajal tegevust ka linetants, Crause Tantsukool, tai-chi, jooga ning shindo venitus. PAMTis tegutsevad suuremad kollektiivid ehk koorid ja tantsurühmad sel kevadel enam kokku ei tule ning alustavad uut hooaega augustis või septembris. Loe täpsemalt huviringide kohta siin.

Linetantsutreeningute juhendaja Kristiine Masso sõnul täitus huviliste grupp kiiresti. “Kõik kibelevad juba tantsima”, ütles Masso. “Hoiame tundides distantsi. Seda tingimust on meil õnneks üsna kerge täita, kuna linetants on distants-tants ehk igaüks tantsib omaette ja iseendale. Kel veel huvi liituda, siis peab minuga kontakteeruma,” lisas ta.

Paide Muusika- ja Teatrimaja lähtub huviringide avamisel terviseameti soovitustest COVID-19 piirangute leevendamisel, mille järgi on alates mai keskpaigast siseruumis lubatud kuni 10-liikmeliste gruppide kogunemine. Majja tulles ja lahkudes palub Paide Muusika- ja Teatrimaja käes pesta, ruumides on tagatud desinfitseerimisvahendid. Haigena palub PAMT huviringi mitte tulla.

Fotol Paide balletistuudio tantsijad

Laupäeval, 23. mail algusega kell 21 annab ansambel Ans. Andur Paide Muusika- ja Teatrimaja bändiruumist veebikontserdi, et jätta sümboolselt senise proovitegemise kohaga hüvasti – suvise PAMTi keldriruumide remondi käigus kolib proovisaal uude kohta.

“See ruum, hüüdnimega “kuldi stuts” on olnud Ans. Anduri kodu algusest peale ehk 2002. aastast saati. See saab olema meie viimane võimalus seal lärmata,” kirjutab bänd oma esinemise tagamaadest.

Kontserdi nimi “Õhtuks koju” tuleb Anduri samanimelisest loost. “See ruum on ka nagu meie kodu olnud ning ka vaatajad on enamasti kodudes,” selgitas bändi laulja ja kitarrist Madis Aesma. “Kui vahepeal tegime proove mujal stuudiotes, siis viimased viis aastat oleme taas Paides harjutanud. Kuldi bändiruumiga seostuvad mul ennekõike ikka pikad prooviõhtud.”

Muusika- ja teatrimaja direktori Martha-Beryl Graubergi sõnul on bändiruumi kolimine üks osa PAMTi keldri uuenduskuurist. “Oleme maja remondiga samm-sammult jõudnud lähemale kultuuri alustalade ehk keldrini ning soov on see uueks hooajaks korda saada. Prooviruum jääb ikka keldrisse, aga see liigub koridori teise tiiba. Sinna asemele tuleb uus tantsuklass, mida ei ole võimalik mujale rajada hoonet toetavate tugitalade tõttu. Uue bändiruumi tegemisel pean nõu muusikutega, kes meie juures seni proovi on tegemas käinud. Oluline on, et see oleks helikindel ning piisavalt paljude pistikutega. Samuti otsime lahendust, kuidas bändid oma tehnikat saaksid mugavalt hoiustada,” rääkis Grauberg.

Ka temal endal on bändiruumiga omad mälestused. “Minu jaoks on bändiruum alati olnud üks selle maja salapärasemaid paiku oma vanade plakatite, instrumentide ja aega jooksul seintele tekkinud kunstiteostega. Omal ajal sai seal tütarlasteansambliga salvestatud omajagu laule ning vanade salvestuste kuulamine toob alati meelde häid mälestusi. Põgusalt proovisime seal ka ise üht bändi teha, aga sellest ei saanud asja. Olen alati muusikutele alt üles vaadanud, sest nemad oskavad midagi, milleni mina ei küündi. Mul on väga hea meel, et bändid läbi aegade siin ikka on proovi tegemas käinud ja loodan, et see jääb nii ka pärast uue ruumi sündi,” lisas ta. “Seepärast pidasingi vajalikuks proovisaali ühe ajastu lõppu ühe hea kontserdiga tähistada ning käisin selle mõtte välja Ans. Andurile. Mu suureks rõõmuks tulid nad mõttega kaasa ning nüüd ootan põnevusega 23. maid.”

Muusika- ja teatrimaja bändiruum on olnud koduks lisaks Ans. Andurile ka teistele Paide kollektiividele – seal on proove teinud läbi kolme aastakümne näiteks Paradoks, Closer, Vint, Rock Grupp ning hetkel ka Vertigo.

Ans. Andruri kontsert “Õhtuks koju” PAMTi bändiruumist tuleb koostöös Ö Stuudioga, mis hoolitseb heli ja pildi edastamise eest.

Live-ülekandest saab osa facebooki vahendusel alates kella 20.30.

Paide Muusika- ja Teatrimaja korraldab koduleiva küpsetamise konkursi, jätkates sellega kümmekond aastat Paides kestnud traditsiooni. Küll tuleb tänavune konkurss tulenevalt eriolukorrast teistsugune – ilma leivalõhna ja degusteerimiseta. Kui seni on koduleivakonkurss toimunud Paide jürilaada ajal, siis nüüd saab võistu küpsetada maikuus. 

Kuna praeguse eriolukorra ajal ei ole lubatud inimeste kogunemisi korraldada, tuleb leivakonkurss interneti vahendusel.
Kuigi me kõik teame, et leiva hindamisel on kõige olulisem maitse, tuleb parimad leivad olude sunnil valida piltide põhjal.

Konkursil osalemiseks ootab Paide Muusika- ja Teatrimaja leivateost fotosid või videoid. Kirja võib panna leiva loo. 

Leivaküpsetamisel on eestlaste toidukultuuris kindel koht ning on tore, et see tegevus on muutumas üha populaarsemaks. Olgu tänavune leivakonkurss siis teistsugune!

Kõik pildid ja vidoed leivaküpsetamisest lähevad üles Paide Muusika- ja Teatrimaja Facebooki lehele ning parimad selguvad vaatajate hinnangu põhjal – enim meeldimisi kogunud leivategu on võitja. 

Parimale leivaküpsetajale on auhinnaks kaks vabapääset PAMTi aastalõpupeole detsembri lõpus.

Pilte saab saata PAMTi fb sõnumitesse või e-posti aadressile info@pamt.ee kuni 17. maini.