Paides elavnes kultuuri- ja seltsielu ülemöödunud sajandil kui 1796. aastal asutati nn. kodanike klubi, mille juures alustasid tegevust meeskoor ja segakoor. Aegade jooksul tekkisid uued seltsid, laulu- ja pasunakoorid. Hoogustus laulupidude traditsioon. Paide Kultuurikeskuse eelkäijaks võib lugeda 1929. aastal tööd alustanud Paide Rahvamaja, mis ehitati Vabadussõja mälestusobjektina ja rahva poolt annetatud rahade eest. Kuni 1983. aastani oli see maja kooskäimise ja seltsielu elamise kohaks paljudele paidelastele ja järvalastele. 1944. aasta lõpust kuni 1950. aastani tegutses selles majas ka Narvast evakueeritud kutseline teater.

1987. aastal valmis Paides tänane kaasaegne ja avar kultuurimaja, mille projekteerimisel ja ehitamisel oli silmas peetud kogu rajooni rahva huve. Asutuse ehitamist ja toimimist finantseeris riik. Edasine elu kulg on jätnud asutuse Paide linna hallatavaks asutuseks koos sinna juurde kuuluvate kohustustega.

Paide Rajooni Kultuurimaja – Järvamaa Kultuurikeskus – Paide Kultuurikeskus. Nimi on olnud läbi aegade erinev aga sisu on olnud põhiliselt üks. Selles majas on tähistatud nii kohaliku elu kui ka maakonna ja vabariigi suursündmusi ja pidulikke hetki. See asutus on pakkunud isetegemis- ja loomisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele paidelastele – siin on lauldud, tantsitud, mängitud pilli ja tehtud näitemängu. See maja on saanud omaseks ja meelepäraseks esinemispaigaks ka professionaalsetele teatritele ja kontsertorganisatsioonidele.

Aastatel 1988 – 1991 oli kultuurikeskus Paide ajalooliste sündmuste keskpunktis. Siin toimusid rahvarinde ja kodanike komiteede üritused. Kokkutulekuid korraldasid küüditatud ja represseeritud. Siin sündisid ja alustasid oma tegevust Järvamaa Kristlik Keskus ja Paide Uusapostlik Kirik. Viimase kümne aasta jooksul on kultuurikeskuses esinenud kogu Eesti ühiskondlik ja poliitiline eliit, alustades presidentidest ja lõpetades kodanikeühenduste erinevate vabariiklike suurkogunemistega.

Paide Kultuurikeskus on kahtlemata üks linna kasutatavamaid hooneid, mis teenindab inimesi 7 päeva nädalas. Lisaks kultuurisündmustele tellitakse ruume tähtsündmusteks, õppepäevadeks ja konverentsideks. Majas toimib kino. 2009. aasta 9. aprillil sõlmiti ühiste kavatsuste leping Eesti Kontserdiga. 2010. aastal toimusid olulised struktuurimuudatused ning Paide Vallitorn muutus iseseisvaks struktuuriüksuseks, mille haldamiseks loodi eraldi sihtasutus Ajakeskus Wittenstein. Paide Linnavalitsuses loodi kõikide hallatavate asutuste haldusküsimustega tegelemiseks Sihtasutus Paide Haldus. Sellega seoses toimusid muudatused ka kultuurikeskuse struktuuris – kõik maja haldusülesanded on delegeeritud sihtasutusele Paide Haldus.

2010. aastal tehti eeltööd Paide Kontserdimaja arhitektuuri ideekonkursi väljakuulutamiseks. Allkirjastati Paide linna ja Eesti Kontserdi vahel esimene koostööleping. Hoones sees ehitati valgustatud galeriipinnad jalutuskoridoridesse. 2011. aasta maiks valmis koostöös Eesti kontserdiga ja RMKga Paide Kontserdimaja „Ideelahenduse arhitektuurivõistluse“ võistlustingimused. Võistlus jäi aga välja kuulutamata. Samal aastal sõlmiti Eesti Kontserdiga teine koostööleping. 2011. aastal toimus Paides ja Järvamaal nädalane Rahvusooper Estonia suurejooneline festival „Ooper ja ballett südames“. Mitmetesse kontsertidesse ja töötubadesse kaastati üle 3500 inimese. Enne festivali rekonstrueeriti Rahvusooper Estonia eestvedamisel, Paide linnavalitsuse ja kohalike ettevõtjate ning institutsioonide toel Paide Kultuurikeskuse lava ja orkestriauk.

2012. aasta lõpuks, maja 25. sünnipäevaks, said uue ilme publikuruumid – rekonstrueeriti suur saal ja kammersaal, uuendati suure saali toolid ning kogu majas vahetati vaipkate. Rekonstrueerimistööd teostati paljude linnakodanike, ettevõtjate, huviringide ja teiste organisatsioonide toel. Abikäe ulatas taas Rahvusooper Estonia, Kultuuriministeerium ja muidugi Paide Linnavalitsus.