Paide Muusika- ja Teatrimajal valmib vabariigi aastapäevaks lühifilm, milles astuvad üles Järvamaa inimesed ning näha saab maakonna kauneid paiku. Film asendab iga-aastast traditsioonilist kontsertaktust, mida tänavu COVID-19 viiruse leviku tõttu ei toimu. Filmi esilinastus on 24. veebruaril kell 12.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja Facebooki-lehe, Youtube’i kanali ja Järva Teataja veebilehe vahendusel.
Vaata reklaamklippi siit:
Paide Muusika- ja Teatrimajal valmib vabariigi aastapäevaks lühifilm, milles astuvad üles Järvamaa inimesed ning näha saab maakonna kauneid paiku. Film asendab iga-aastast traditsioonilist kontsertaktust, mida tänavu COVID-19 viiruse leviku tõttu ei toimu. Filmi esilinastus on 24. veebruaril kell 12.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja Facebooki-lehe, Youtube’i kanali ja Järva Teataja veebilehe vahendusel.
Et sel aastal oli vabariigi aastapäeva Järvamaa kontsertaktus Paide Muusika- ja Teatrimaja korraldada, otsustas korraldustoimkond koostöös Järvamaa Omavalitsuste Liiduga hoopis filmi kasuks, mis ei too inimesi ühte saali kokku, vaid võimaldab maakondlikust tähtsündmusest osa võtta kõigil eestimaalastel.
Filmi idee autori, PAMTi kultuurijuhi Mariliis Petersoni sõnul räägib see loo Järvamaa naise eluringist, tema kasvamisest ja rõõmudest, hellusest ja elukogemusest. “Soovisin näidata Järvamaad ja Eestit läbi naise silmade. Just naise, sest Järvamaal on nii palju silmatorkavaid, inspireerivaid ja töökaid naisi. See on justkui tänu kõigile neile selle suure panuse eest. Tegemist on üdini Järvamaa filmiga – oleme kaasanud nii palju kohalikke inimesi kui võimalik, isegi filmis kõlav muusika on kohalike loodud,” rääkis Peterson.
Lisaks naise loole on filmile jäädvustatud ka maakonna tähtsaima autasu Järvamaa vapimärgi üleandmine ning meeleolukad klipid Järvamaa kolme omavalitsuse juhiga.
Filmivõtted on viinud võttegruppi paljudesse Järvamaa paikadesse, Türilt Vargamäeni ning tänavune lumerohke talv on andnud inspiratsiooni ka filmile nime leidmiseks – “Talveräänne Järvamaa”. “Laenasime sõnamängu Leelo Tunglalt. See tundus just õige termin kirjeldamaks emotsiooni, mida see film tekitab,” märkis Peterson.
“Piirangud andsid meile võimaluse tavapärase kontsertaktuse asemel vändata Järvamaa eluolu ja inimesi tutvustav film,” ütles JOL-i juhatuse esimees Priit Värk. “See pole hetkelise väärtusega linateos ning mitte ainult Vabariigi sünnipäeva tähistamiseks, vaid seda saab vaadata ja esitleda ka hiljem. Loodetavasti jõuavad läbi selle Järvamaa võlud ka maakonnast väljaspool olevate inimesteni ning nii mõnigi leiab tee, et tulla meile külla või siia elama,” ütles Värk.
Filmi valmimist toetas Järvamaa Omavalitsuste Liit.
Fotod: Birgit Pikkor
Tänavu jõuab vabariigi aastapäeva õhtuse traditsioonilise presidendi vastuvõtu asemel tele-eetrisse eriprogramm, mille osaks on muuhulgas ka tavaks saanud kontsertetendus ja riigipea kõne ning keskne roll on programmis tänavuste riiklike teenetemärkide kavaleridel. Kontsertetenduse paneb kokku Kinoteater ning kogu õhtune teleprogramm jõuab ETV ekraanile Paidest.
“Kõigi 24. veebruari õhtuste sündmuste epitsenter on sel korral Eestimaa süda ja keskpunkt Paide. Oleme tegelikult Paidet asukohana kaalunud varemgi, kuid tavapärase publikuhulgaga Paide muusika- ja teatrimajja ära ei mahuks. Aga tänavu on teisiti ja jätkame seda head mustrit, kus viime pidupäeva võimalikult paljudesse Eestimaa kohtadesse,“ ütles presidendi avalike suhete juht Taavi Linnamäe.
Tavapäraselt on vabariigi aastapäeva eel tublisid Eesti inimesi ja sõpru tunnustatud ka riiklike teenetemärkidega. „Sel korral juhtub see vahetult aastapäeva eel ning koos riigipea kõne ja vaid selleks õhtuks loodud erilise kontsertetendusega vormub nende tublide Eesti inimeste lugudest väärikas ja ilus teleõhtu,“ lisas Linnamäe.
Seekordse vabariigi aastapäeva kontsertetenduse loomeseltskond koosneb Kinoteatri inimestest ning etendus tõukub Juri Lotmani mõttest, et kultuuri arengu peamine positiivne stiimul on erinevuste põkkumine. „Kuigi vajame inimestena enda kõrvale sarnaseid, on meile tõeliselt inspireerivad kokkupuuted ja sõprused need, kus kohtume teistsugusega. Areng ja kasv toimub piirialadel ja liitekohtades,” selgitas idee tagamaad Paavo Piik Kinoteatrist.
“Lubame, et anname endast maksimumi, et rahval oleks hiljem, mida kiruda,” täiendas Henrik Kalmet. Lavastustiimi kuuluvad Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik, Sander Mölder muusikajuhina, Anneli Arusaar kunstnikuna ning Priit Mikk produtsendina.
Rahvusringhäälingu jaoks algab pidulik telepäev juba varahommikul riigilipu heiskamisega ja kestab kuni hilisõhtuni. „Eestimaa südamest kontsertetenduse ja riigipea kõnega otse-eetrisse minek on meile esmakordne ja väga eriline sündmus. Üllatused, mida televisioon võimaldab, ei puudu ka sellel õhtul, “ ütles ERRi elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi.
Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus Paides on nii muusika- ja teatrimaja kui kogu linna jaoks suur tunnustus ning kinnitus, et Eesti keskel asuvas väikelinnas toimuvat on märgatud ja peetakse oluliseks, selgitas muusika- ja teatrimaja juht Martha-Beryl Grauberg. „Kehtivad piirangud on praegusel juhul meie jaoks erakordne võimalus, sest tavapärasel kujul koos publikuga poleks sündmus meie majja ära mahtunud. Oleme põnevas ootuses ning rõõmsad, et vabariigi aastapäeva olulisim sündmus ja presidendi kõne jõuab telepildi vahendusel Eestimaa kodudesse just siit.“
Varasematel aastatel on vabariigi sünnipäeva tähistatud 24. veebruaril ja sellele eelnevatel päevade sündmustepõimikuga, mis on toonud erinevates kohtades kokku tuhandeid inimesi. Kuivõrd kroonviirus hetkel veel taandumise märke ei näita, toimub suurem osa pidulikest sündmustest ilma füüsilise publikuta.
Allikas:
Vabariigi Presidendi Kantselei
Hea teatrisõber!
Täname Sind pingutuse eest, mida oled teinud seni, et võidelda viirusega. Oled kandnud eeskujulikult maski, desinfitseerinud käsi ja hoidnud teiste teatrikülalistega distantsi. Oled aidanud hoida kultuuri lahti. Ja oled näidanud head eeskuju ka väljaspool teatrit.
Me kõik oleme viirusest väsinud, nii publik kui teatrid. Vaatamata väsimusele peame üheskoos pingutama, et hoida seda edu, mida viirusega võitlemisel Eestis saavutanud oleme. Peame pingutama, et hoida teatrid avatud – nii meie, teatrid, oma kollektiivides, kui teie, publik, meid külastades.
Meil on mure. Müüsime teile pileteid juba siis, kui oli lubatud täita kogu saal. Valitsus kehtestas 1.veebruarist teatrile kohustuse hoida pool saali tühi ja publikut hajutada. Oleme osa pileteid tagasi ostnud ja saalid pooltühjaks saanud. Samas, välja on müüdud parimad vaatekohad, mistap pooltühjas saalis kiputakse istuma endiselt tihedalt koos – ikka neil parimatel istekohtadel. Hajutamiseks vajame publiku abi.
Palun ole mõistev ja vastutulelik, kui palume Sul teatrisaalis istuda mujale kui kohanumber Sinu piletil. Palun ole mõistev ka siis, kui koht on lavast pisut kaugemal. Meie – teatrid – lubame, et jätame pool saali tühjaks ja seeläbi tagame, et igaüks saab hajuda. Ja hajuda nii, et teaksime, kuhu Sa istud, et vajadusel, kui tõesti on tervislikel põhjustel Terviseametil vaja Sinu poole ettevaatuse mõttes pöörduda, saaksime seda teha.
Oleme seni suutnud ühise pingutuse tulemusel hoida ära nakatumised teatrisaalis. Ühiselt saame teha nii, et risk teatris nakatuda püsib miinimumis ja seega pole teatrite sulgemiseks põhjust. Ühiselt – publik ja teatrid – saame aidata valitsusel teha otsuseid, mis jätavad teatrielu avatuks.
Täname Sind
Eesti Etendusasutuste Liit
Paide 3000 on Paide Teatri (kunsti)projekt, mis algab 2021. aasta veebruaris ja lõppeb siis, kui esitatud küsimused on saanud vastused. Paide 3000 keskmes on küsimus kunsti ja kunstniku rollist 21. sajandi maailmas.
Üks linn. Mitte eriti suur. Õigemini – päris väike. Raekojaga ja kirikuga, supermarketite ja parkimisplatsidega, lasteaedade, koolide ja kaltsukatega, tehaste ja staadionitega, kergliiklusteede, kohvikute ja kinoga, kus käib palju rahvast, kui näidatakse mõnd uut kodumaist filmi, kus peaosa mängivad needsamad inimesed, kes mängivad selles seriaalis, mille vaatamiseks laupäeva õhtul kogu viieliikmelise perega kolmekohalisele diivanile mahtuda püütakse; puitmajadega möödunud sajandi algusest ja paneelmajadega, mille rõdudel kasvavad värvilised petuuniad; aedadega, mida hoolsad omanikud terve suve väsimatult niidavad ja tänavatega, milles on augud, mida jõudumööda parandatakse, aga nii kui üks saab parandatud, on kohe kolm uut platsis; inimestega, kes käivad päevast päeva tööl ja inimestega, kes ei käi tööl, sest neil ei ole tööd või sellepärast, et nad on oma panuse ühiskonnale juba andnud ja inimestega, kes ei käi tööl, sest – kurat seda teab. Ja inimestega, kes usuvad paremasse homsesse ja inimestega, kes enam ei usu ja inimestega, kes ei tea, mida uskuda.
Ühed ütlevad, et see on parim linn, kus elada ja teised tahavad siit ära. Ja igal aastal keegi lähebki. Kuhu? Seda ei tea täpselt keegi. Räägitakse, et kunagi mindi kalkuneid kitkuma ja nüüd minnakse paremat elu otsima, aga mine sa tea – äkki valetavad? Ja keegi tuleb juurde. Jah! Tuleb! Eelmisel aastal igatahes tuli! Aga neid on vähem kui neid teisi.
Ja sellel linnal on oma traditsioonid, millest kümne küünega kinni hoitakse, sest tuleb hoida! Sest mis meil lõppude lõpuks muud ikka on kui meie minevik? Selles me võime vähemalt kindlad olla. Seda ei tule keegi meilt ära võtma. Selle me saame panna punasele sametpadjale klaasi alla ja kord aastas välja võtta ja tolmu pühkida. Ja siis on meil muidugi tänane päev. Vahelduva pilvisusega. Nagu need päevad ikka kipuvad olema. Aga tulevik? Jah, tulevik…
Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 ütleb: „Eesti suurlinnastub – inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinnasse ja selle ümber ning ülejäänud Eesti kahaneb. 2000. aastal sotsiaalteadlaste poolt osundatud „Kaks Eestit“ on saanud reaalsuseks.“ Milline on ühe teise Eesti väikelinna tulevik? Milline on ühe väikese linna tulevik maailmas, mida raputavad seninägematud turbulentsid?
Selle teksti esimesed kaks lõiku võinuksid kõnelda mis tahes väikelinnast. Aga mis siis, kui lisada sellesse võrrandisse teater? Paljud linnad langevad nüüd nimekirjast välja, aga mitte kõik. Eestiski leidub neid mitu. Aga kui täpsustada ja öelda, et selles väikeses linnas on teater alles üsna uus nähe, et teater on seal töötanud ainult kaks ja pool aastat? Siis jääb sõelale ainult üks.
Paide Teater ei ole sajandipikkuse ajaloo ja traditsioonidega institutsioon, mille puhul saaks rääkida tõusudest ja mõõnadest, kuldajast ja kuulsusrikkast kaadrist. Paide Teatri olemasolu ei põhjenda mineviku meistrite häälekõmin. Paide Teatri olemasolu ainus õigustus on küsimus teatri ja kogukonna tulevikust.
Seepärast kutsub Paide Teater veebruaris 2021 ellu projekti Paide 3000.
PAIDE 3000 on Paide Teatri (kunsti)projekt, mille keskmesse asetub kogukond.
PAIDE 3000 uurib ühe linna näitel kogukonna ning kunsti suhteid. Projekti keskmes on kaks küsimust: kuidas anda ühele kujutlusvõime kaotanud kogukonnale tagasi võime unistada ning kas ja kuidas saab kunst/kunstnik sellesse protsessi panustada.
PAIDE 3000 tegevus toimub valdavalt Paide linnas. Paide on mudel, võrrandi tundmatu määraja, lõuendi valge pind. Kogukond, mis asub geograafilises tsentris, ent mõjub sellest hoolimata sotsiaalpoliitilise ääremaana, on oma 10 000 elanikuga ideaalne keskkond otsimaks vastust küsimusele, milline peaks/võiks olla kunsti roll 21. sajandi kogukonnas.
PAIDE 3000 eesmärk on luua ühe kogukonna utoopia.
PAIDE 3000 algab rohujuuretasandilt. Meie jaoks on eriti oluline kaasata projekti kogukond. Keegi ei saa Paidest paremini aru kui need 10 000 inimest, kellele Paide on kodu. Kogukonnaaktivistid, rahvatantsijad, põllumehed, ettevõtjad, üksikemad, õpetajad, arstid, pensionärid, kirikuõpetajad, poliitikud ja kõik teised Paide inimesed on Paide 3000 inspiratsioon. Oluline on koostöö.
PAIDE 3000 on jaotatud mitmesse faasi. Erinevatel faasidel on erinevad eesmärgid. Faasid lõppevad ja algavad täpselt siis, kui meie seda ütleme. Me ei kiirusta. Me võtame aega. Me süveneme.
PAIDE 3000 kätkeb endas nii teooriat kui praktikat. Performance’id, häppeningid, lavastused, kontserdid, aktsioonid, kunstimaratonid ning avaliku ruumi nihked vahelduvad temaatiliste konverentside, kohtumiste, kirjalike analüüside, suuliste mõtestamiste ning loengutega.
PAIDE 3000 puhul ei ole küsimus populaarsuses või piletimüügitulus. Küsimus ei ole selles, kui lahedad me oleme ja mitmesse telesaatesse meid kutsutakse. Küsimus pole selles, mida üks või teine kriitik meist arvab. Küsimus ei ole keerulistes sõnades või selles, kuidas anda keerulistele küsimustele lihtsustatud vastuseid. Küsimus on pühendumises. Küsimus on sihis. Küsimus on tulevikus.
PAIDE 3000 algab 8. veebruaril 2021 ja lõppeb siis, kui kõik esitatud küsimused on saanud vastused.
www.paideteater.ee
www.facebook.com/paideteater
Sõbrapäeva eel teevad ERSO kammerkoosseisud väljasõidu Paidesse, et rõõmustada muusikasõpru Kesk-Eestis. Laupäeval, 6. veebruaril annab ERSO spetsiaalse kontserdi lastele ja peredele ning õhtul kammerkontserdi.
Lastekontsert kannab nime “Kasvan koos muusikaga” ning ettekandele tuleb prantsuse helilooja Camille Saint-Saënsi populaarne süit “Loomade karneval”. Heliteos koosneb neljateistkümnest humoorikast palast ning need on pühendatud erinevatele loomadele. Kuulsaim pala on “Luik”, mida esitatakse nii muusika- kui ka balletilavadel üle maailma.
Paides esitavad süiti Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri väike koosseis, dirigendipuldis Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud vioolamängija ja dirigent Xandi van Dijk ning pianistid Kärt Ruubel ja Johan Randvere, kellest viimane esitab ka humoorikaid vahetekste.
Kontsert on piletiga, kuid kõik lapsed, kes on sündinud 2015. aastal, saavad sisse tasuta (tagamaks saalis istekohta, tuleb ka tasuta pilet soetada Piletimaailmast või PAMTi kassast). ERSO jätkab hooajal 2016/17 alustatud kontsertidega kõigile muusika-aastal (2015) sündinud lastele. Tegemist on tulevikku vaatava projektiga, mis aitab vanematel oma lapsi elava muusika juurde suunata. Igast muusika-aasta lapsest ei pea sirguma muusik, kuid arusaamine muusikast ja armastus selle vastu aitavad mudilastel kindlasti paremaks inimeseks kasvada. Võimalik, et aastate pärast jõuab nii mõnigi muusika-aastal sündinud laps ka ise orkestri ette musitseerima või saab temast praegustele orkestrantidele hea kolleeg. Lisainfo
Õhtusel kammerkontserdil esitavad ERSO erinevad väikekoosseisud nii kaasaegset kui ka klassikalist muusikat.
Löökpillimängijad toovad ettekandele Margo Kõlari teose “Ristpiste”, Anton Bruckneri ja Max Pottagi loomingust kõlavad teosed metsasarvedele ning kõige traditsioonilisemas tähenduses kammermuusikat esindab Johannes Brahmsi klarnetikvintett. Lisainfo
Laupäeval, 30. jaanuaril annavad Paide muusika- ja teatrimaja väikeses saalis kontserdi telesaate “Klassikatähed” noored muusikud, saate võitja Tähe-Lee Liiv klaveril ning Paidest pärit Karl Tipp saksofonil. Kaasa teeb noor pianist Lea Valiulina. Muusikutega vestleb Lisete Velt Klassikaraadiost. Tegemist on PAMTi muusikaõhtute sarja viienda kontserdiga.
Kontserdi kavas on Rahmaninovi, Demerssemani, Thomys`, Iturralde, Milhaudi ning Raveli klaveri- ja saksofonimuusika. Ettekandele tuleb ka Karl Tippi kontsertiino altsaksofonile ja klaverile. Pala kirjutas Tipp vahetusüliõpilasena Küprosel olles, kus ta tutvus lähemalt ameerika minimalistlike heliloojatega, samuti kohaliku muusikaajalooga, kust pärineb ka teose orientaalsus ja laadilisus.
“Klaver ja saksofon sobivad omavahel väga hästi kokku,” rääkis noor muusik. “See kooslus on mind väga palju mõjutanud ka oma muusika loomisel. Muusika kirjutamisel inspireerib mind sageli mõni luuletus, lause või raamat.” Paide kontserti ootab Karl Tipp väga. “Paides mängimine on hingeline kogemus – omaenda lähedastele muusika esitamises on omaette võlu.”
Klassikatähtede kontserttuur jõuab või on juba jõudnud lisaks Paidele ka Pärnusse, Viljandisse, Tallinnasse ja Antslasse.
Tähe-Lee Liiv on olnud “Klassikatähtede” seni kõige noorem osaleja – 16-aastane. Ta on pärit Viimsist. Et tema ema kui ka vanaema on pianistid, alustas ka Tähe-Lee klaveriõpinguid juba 5-aastaselt. Hetkel õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis ning alates 2018. aastast ka Sibeliuse Akadeemias Soomes. 2019. aastal pälvis ta esikoha Theodor Leschetizky konkursil New Yorgis, II koha rahvusvahelisel Gershwini-konkursil New Yorgis ning esikoha IX Eesti pianistide konkursil. “Klaver on pillide kuningas, sellega saab jätta mulje, nagu oleks klaveri asemel terve orkester”, on Tähe-Lee öelnud Eesti Rahvusringhäälingule.
Karl Tipp alustas muusikuteed klaveriõpingutega Paide muusikakoolis. Kooli viimastel aastatel vahetas ta õpetaja soovitusel eriala ning pühendus saksofoni õppimisele. Tema esimene saksofoni õpetaja oli Olavi Oismann. Õpingud jätkusid Georg Otsa nim. muusikakoolis ning pärast EMTA-s, kus Karl õpib hetkel magistriõppes. “Saksofoni tämber tekitab minus alati sellise sooja tunde. Seda pilli ei ole üle mõistuse raske õppida, sest ta on tehniliselt üsna käepärane, aga võhma ja head kopsumahtu nõuab ta küll. Tuleb käia jooksmas, ja harjutada tuleb ka järjepidevalt, tundega, et see pill on osa sinust”, rääkis Karl ERR-ile.
Lea Valiulina on lõpetanud klaveri eriala Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja juures. Ta on täiendanud end Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis ja Peterburi Riiklikus Konservatooriumis. Praegu jätkab Lea Valiulina õpinguid EMTA magistrantuuris prof Peep Lassmanni käe all. Ta on väga edukalt osalenud mitmel mainekal konkursil Eestis, Venemaal, Lätis, Soomes, Saksamaal, Itaalias ja Inglismaal. 2019. aastast on ta teinud tihedat koostööd Karl Tipiga.
Klassikatähed toob Paidesse Eesti Kontsert.
Intervjuu Karl Tippiga:
Paide muusika- ja teatrimaja korraldab kolmapäeval, 27. jaanuaril 2021 aktsiooni, et ära anda suure hulga vanu teatrikostüüme. Kostüümid on välja pandud maja vestibüüli ning iga soovija võib valida omale meelepärased esemed. Kostüümid on väljas kl 11-19 ning tasu PAMT nende eest ei küsi.
Teatrikostüümid, rõivad ja muud esemed on pärit erinevatest aegadest ning jäänud järele paljudest sündmustest, teatrietendustest ja lasteüritustest.
NB! Aktsioon on lõppenud! Täname huvi tundmast!
Paide Muusika- ja Teatrimaja avab neljapäeval, 14. jaanuaril oma kunstigalerii, mis hakkab olema hetkel ainus avalik näitusepaik Paides. Et kunstigalerii asub PAMTi külalistele avatud ruumides ja nende ümber, kannab see nimetust Avatud Galerii. Selle olemus seisneb juhuslikus kokkupuutes kunstiga – maja külastav teatri-, kino- ja kontserdipublik satub justkui kogemata kunsti keskele. Avatud Galerii peamine eesmärk on tutvustada eesti kunsti nii Järvamaa kui laiemale kultuuri- ja konverentsipublikule. Samuti soovib galerii kujuneda kodugaleriiks ja kohtumispaigaks Järvamaal tegutsevatele kunstnikele. Et paremini planeerida galerii tegevust ning tuua Paidesse häid näituseid, korraldas muusika- ja teatrimaja avaliku kunstikorje.
Avatud Galerii galeristi ja PAMTi kultuurijuhi Mariliis Petersoni sõnul läks näituseprojektide üleskutse ootamatult edukalt. “Kui algselt lootsime saada paarkümmend näituseideed, siis tänaseks on neid laekunud veidi alla viiekümne. Meile saatsid projekte loomeinimesed üle Eesti, ka riigipiiridest kaugemalt. Teeb rõõmu, et ka Järvamaa kunstnikelt, loovisikutelt ja kogukonnaaktivistidelt tuli mitmeid häid ettepanekuid,” kirjeldas ta. “Avatud Galeriisse laekunud kunstiprojektid vaatab üle vastav komisjon ning valib välja tööd, mida hakkame aasta jooksul muusika- ja teatrimaja seintel nägema,” lausus Mariliis Peterson.
Avatud Galerii komisjoni kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, Kai kunstikeskuse programmikoordinaator Triin Metsla, Paide linnaarhitekt Elo Kiivet, Paide Kunstikooli õpetaja ja kunstnik Margus Tiitsmaa ja Paide Muusika- ja Teatrimaja loominguline meeskond. Hindamisel võetakse arvesse projektide uudsust, professionaalsust ja sidet kohaliku kogukonnaga või teoste potentsiaali avardamaks kohaliku kunstipubliku tajuvälja.
Avatud Galerii esimeseks väljapanekuks on prantsuse fotograafi Vincent Tremeau maailmas palju kõneainet pakkunud portreenäitus “Kui ma ükskord suureks saan”, mis räägib lugusid laste unistustest, loovusest, haavatavusest ja hariduse tähtsusest kriisikolletes. Näitus on pühendatud ÜRO 75. aastapäevale ning see jõudis Eestisse Dokfoto Keskuse ja välisministeeriumi koostöös.
Avatud Galerii avamine on kl 15.00 PAMTi väikese saali ees.
6. jaanuaril 2021 möödus 100 aastat Paidest pärit hinnatuima raamatute illustraatori ja maalikunstniku Ants Viidalepa sünnist. Järvamaa kultuuri teabetoa eestvedaja Tiiu Saarist on selleks puhuks koostanud raamatu “Viidalepa vested”, mida esitletakse laupäeval, 16. jaanuaril kell 13.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja väikeses saalis.
Raamat koosneb Ants Viidalepa mälestustest, mis on salvestatud aastatel 1994-1995 kunstniku Tallinna ateljees ning digitaliseeritud ja paberile pandud aastail 2015–2020. Raamatus on 21 peatükki, mida ilmestavad maalide ja raamatute illustratsioonide fotod ning perepildid. Esmakordselt on avalikkuse ees ka Ants Viidalepa maali „Paide laadad“ saamislugu, millele on jäädvustatud kunstniku lapsepõlvemälestused.
“Raamatust saame teada, millest sai Viidalepp inspiratsiooni oma elutööks nimetatud maali “Paide laadad” tegemiseks ning kes on pildil kujutatud paidelased. Kunstnik on ise öelnud, et idee jäädvustada lapsepõlve laadamälestused ajalukku tekkis juba algkooli kolmandas klassis, kui kirjutas kirjandit laatadest ning lisas juurde oma joonistused,” rääkis Tiiu Saarist. “Raamatusse on lisatud ka Viidalepa illustreeritud raamatute teadaolev nimekiri ning palju kaasatõmbavaid lugusid 1930ndate elust Paides.”
“Viidalepa vestetes” on 176 lehekülge, selle trükkis kirjastus Akriibia, korrektuuri tegi Järvamaa juurtega Urve Buschmann ning kujundas Helje Eelma. Raamat on müügil esitlushinnaga 22 €, kohapealt ostes on vajalik sularaha. Edaspidi saab teost osta ka Paide Muusika- ja Teatrimajast.
Raamatu esitlusel näeb Viidalepa maali “Paide laadad”, mis igapäevaselt asub Paide raekojas. Kuulata saab Viidalepa tütre Maria muusikust abikaasa loodud Paidele pühendatud klaveripala ning esinevad PAMTi muusikastuudio solistid.
Oodatud on kõik Ants Viidalepa elust ja tegevusest huvitatud inimesed.
Üritus on tasuta.
Koostööpartnerid
