Hea teatrisõber!

Täname Sind pingutuse eest, mida oled teinud seni, et võidelda viirusega. Oled kandnud eeskujulikult maski, desinfitseerinud käsi ja hoidnud teiste teatrikülalistega distantsi. Oled aidanud hoida kultuuri lahti. Ja oled näidanud head eeskuju ka väljaspool teatrit.

Me kõik oleme viirusest väsinud, nii publik kui teatrid. Vaatamata väsimusele peame üheskoos pingutama, et hoida seda edu, mida viirusega võitlemisel Eestis saavutanud oleme. Peame pingutama, et hoida teatrid avatud – nii meie, teatrid, oma kollektiivides, kui teie, publik, meid külastades.

Meil on mure. Müüsime teile pileteid juba siis, kui oli lubatud täita kogu saal. Valitsus kehtestas 1.veebruarist teatrile kohustuse hoida pool saali tühi ja publikut hajutada. Oleme osa pileteid tagasi ostnud ja saalid pooltühjaks saanud. Samas, välja on müüdud parimad vaatekohad, mistap pooltühjas saalis kiputakse istuma endiselt tihedalt koos – ikka neil parimatel istekohtadel. Hajutamiseks vajame publiku abi.

Palun ole mõistev ja vastutulelik, kui palume Sul teatrisaalis istuda mujale kui kohanumber Sinu piletil. Palun ole mõistev ka siis, kui koht on lavast pisut kaugemal. Meie – teatrid – lubame, et jätame pool saali tühjaks ja seeläbi tagame, et igaüks saab hajuda. Ja hajuda nii, et teaksime, kuhu Sa istud, et vajadusel, kui tõesti on tervislikel põhjustel Terviseametil vaja Sinu poole ettevaatuse mõttes pöörduda, saaksime seda teha.

Oleme seni suutnud ühise pingutuse tulemusel hoida ära nakatumised teatrisaalis. Ühiselt saame teha nii, et risk teatris nakatuda püsib miinimumis ja seega pole teatrite sulgemiseks põhjust. Ühiselt – publik ja teatrid – saame aidata valitsusel teha otsuseid, mis jätavad teatrielu avatuks.

Täname Sind

Eesti Etendusasutuste Liit

Paide 3000 on Paide Teatri (kunsti)projekt, mis algab 2021. aasta veebruaris ja lõppeb siis, kui esitatud küsimused on saanud vastused. Paide 3000 keskmes on küsimus kunsti ja kunstniku rollist 21. sajandi maailmas.

Üks linn. Mitte eriti suur. Õigemini – päris väike. Raekojaga ja kirikuga, supermarketite ja parkimisplatsidega, lasteaedade, koolide ja kaltsukatega, tehaste ja staadionitega, kergliiklusteede, kohvikute ja kinoga, kus käib palju rahvast, kui näidatakse mõnd uut kodumaist filmi, kus peaosa mängivad needsamad inimesed, kes mängivad selles seriaalis, mille vaatamiseks laupäeva õhtul kogu viieliikmelise perega kolmekohalisele diivanile mahtuda püütakse; puitmajadega möödunud sajandi algusest ja paneelmajadega, mille rõdudel kasvavad värvilised petuuniad; aedadega, mida hoolsad omanikud terve suve väsimatult niidavad ja tänavatega, milles on augud, mida jõudumööda parandatakse, aga nii kui üks saab parandatud, on kohe kolm uut platsis; inimestega, kes käivad päevast päeva tööl ja inimestega, kes ei käi tööl, sest neil ei ole tööd või sellepärast, et nad on oma panuse ühiskonnale juba andnud ja inimestega, kes ei käi tööl, sest – kurat seda teab. Ja inimestega, kes usuvad paremasse homsesse ja inimestega, kes enam ei usu ja inimestega, kes ei tea, mida uskuda.

Ühed ütlevad, et see on parim linn, kus elada ja teised tahavad siit ära. Ja igal aastal keegi lähebki. Kuhu? Seda ei tea täpselt keegi. Räägitakse, et kunagi mindi kalkuneid kitkuma ja nüüd minnakse paremat elu otsima, aga mine sa tea – äkki valetavad? Ja keegi tuleb juurde. Jah! Tuleb! Eelmisel aastal igatahes tuli! Aga neid on vähem kui neid teisi.

Ja sellel linnal on oma traditsioonid, millest kümne küünega kinni hoitakse, sest tuleb hoida! Sest mis meil lõppude lõpuks muud ikka on kui meie minevik? Selles me võime vähemalt kindlad olla. Seda ei tule keegi meilt ära võtma. Selle me saame panna punasele sametpadjale klaasi alla ja kord aastas välja võtta ja tolmu pühkida. Ja siis on meil muidugi tänane päev. Vahelduva pilvisusega. Nagu need päevad ikka kipuvad olema. Aga tulevik? Jah, tulevik…

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 ütleb: „Eesti suurlinnastub – inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinnasse ja selle ümber ning ülejäänud Eesti kahaneb. 2000. aastal sotsiaalteadlaste poolt osundatud „Kaks Eestit“ on saanud reaalsuseks.“ Milline on ühe teise Eesti väikelinna tulevik? Milline on ühe väikese linna tulevik maailmas, mida raputavad seninägematud turbulentsid?

Selle teksti esimesed kaks lõiku võinuksid kõnelda mis tahes väikelinnast. Aga mis siis, kui lisada sellesse võrrandisse teater? Paljud linnad langevad nüüd nimekirjast välja, aga mitte kõik. Eestiski leidub neid mitu. Aga kui täpsustada ja öelda, et selles väikeses linnas on teater alles üsna uus nähe, et teater on seal töötanud ainult kaks ja pool aastat? Siis jääb sõelale ainult üks.

Paide Teater ei ole sajandipikkuse ajaloo ja traditsioonidega institutsioon, mille puhul saaks rääkida tõusudest ja mõõnadest, kuldajast ja kuulsusrikkast kaadrist. Paide Teatri olemasolu ei põhjenda mineviku meistrite häälekõmin. Paide Teatri olemasolu ainus õigustus on küsimus teatri ja kogukonna tulevikust.

Seepärast kutsub Paide Teater veebruaris 2021 ellu projekti Paide 3000.

PAIDE 3000 on Paide Teatri (kunsti)projekt, mille keskmesse asetub kogukond.

PAIDE 3000 uurib ühe linna näitel kogukonna ning kunsti suhteid. Projekti keskmes on kaks küsimust: kuidas anda ühele kujutlusvõime kaotanud kogukonnale tagasi võime unistada ning kas ja kuidas saab kunst/kunstnik sellesse protsessi panustada.

PAIDE 3000 tegevus toimub valdavalt Paide linnas. Paide on mudel, võrrandi tundmatu määraja, lõuendi valge pind. Kogukond, mis asub geograafilises tsentris, ent mõjub sellest hoolimata sotsiaalpoliitilise ääremaana, on oma 10 000 elanikuga ideaalne keskkond otsimaks vastust küsimusele, milline peaks/võiks olla kunsti roll 21. sajandi kogukonnas.

PAIDE 3000 eesmärk on luua ühe kogukonna utoopia.

PAIDE 3000 algab rohujuuretasandilt. Meie jaoks on eriti oluline kaasata projekti kogukond. Keegi ei saa Paidest paremini aru kui need 10 000 inimest, kellele Paide on kodu. Kogukonnaaktivistid, rahvatantsijad, põllumehed, ettevõtjad, üksikemad, õpetajad, arstid, pensionärid, kirikuõpetajad, poliitikud ja kõik teised Paide inimesed on Paide 3000 inspiratsioon. Oluline on koostöö.

PAIDE 3000 on jaotatud mitmesse faasi. Erinevatel faasidel on erinevad eesmärgid. Faasid lõppevad ja algavad täpselt siis, kui meie seda ütleme. Me ei kiirusta. Me võtame aega. Me süveneme.

PAIDE 3000 kätkeb endas nii teooriat kui praktikat. Performance’id, häppeningid, lavastused, kontserdid, aktsioonid, kunstimaratonid ning avaliku ruumi nihked vahelduvad temaatiliste konverentside, kohtumiste, kirjalike analüüside, suuliste mõtestamiste ning loengutega.

PAIDE 3000 puhul ei ole küsimus populaarsuses või piletimüügitulus. Küsimus ei ole selles, kui lahedad me oleme ja mitmesse telesaatesse meid kutsutakse. Küsimus pole selles, mida üks või teine kriitik meist arvab. Küsimus ei ole keerulistes sõnades või selles, kuidas anda keerulistele küsimustele lihtsustatud vastuseid. Küsimus on pühendumises. Küsimus on sihis. Küsimus on tulevikus.

PAIDE 3000 algab 8. veebruaril 2021 ja lõppeb siis, kui kõik esitatud küsimused on saanud vastused.

www.paideteater.ee
www.facebook.com/paideteater

Paide Muusika- ja Teatrimaja avab neljapäeval, 14. jaanuaril oma kunstigalerii, mis hakkab olema hetkel ainus avalik näitusepaik Paides. Et kunstigalerii asub PAMTi külalistele avatud ruumides ja nende ümber, kannab see nimetust Avatud Galerii. Selle olemus seisneb juhuslikus kokkupuutes kunstiga – maja külastav teatri-, kino- ja kontserdipublik satub justkui kogemata kunsti keskele. Avatud Galerii peamine eesmärk on tutvustada eesti kunsti nii Järvamaa kui laiemale kultuuri- ja konverentsipublikule. Samuti soovib galerii kujuneda kodugaleriiks ja kohtumispaigaks Järvamaal tegutsevatele kunstnikele. Et paremini planeerida galerii tegevust ning tuua Paidesse häid näituseid, korraldas muusika- ja teatrimaja avaliku kunstikorje.

Avatud Galerii galeristi ja PAMTi kultuurijuhi Mariliis Petersoni sõnul läks näituseprojektide üleskutse ootamatult edukalt. “Kui algselt lootsime saada paarkümmend näituseideed, siis tänaseks on neid laekunud veidi alla viiekümne. Meile saatsid projekte loomeinimesed üle Eesti, ka riigipiiridest kaugemalt. Teeb rõõmu, et ka Järvamaa kunstnikelt, loovisikutelt ja kogukonnaaktivistidelt tuli mitmeid häid ettepanekuid,” kirjeldas ta. “Avatud Galeriisse laekunud kunstiprojektid vaatab üle vastav komisjon ning valib välja tööd, mida hakkame aasta jooksul muusika- ja teatrimaja seintel nägema,” lausus Mariliis Peterson.

Avatud Galerii komisjoni kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, Kai kunstikeskuse programmikoordinaator Triin Metsla, Paide linnaarhitekt Elo Kiivet, Paide Kunstikooli õpetaja ja kunstnik Margus Tiitsmaa ja Paide Muusika- ja Teatrimaja loominguline meeskond. Hindamisel võetakse arvesse projektide uudsust, professionaalsust ja sidet kohaliku kogukonnaga või teoste potentsiaali avardamaks kohaliku kunstipubliku tajuvälja.

Avatud Galerii esimeseks väljapanekuks on prantsuse fotograafi Vincent Tremeau maailmas palju kõneainet pakkunud portreenäitus “Kui ma ükskord suureks saan”, mis räägib lugusid laste unistustest, loovusest, haavatavusest ja hariduse tähtsusest kriisikolletes. Näitus on pühendatud ÜRO 75. aastapäevale ning see jõudis Eestisse Dokfoto Keskuse ja välisministeeriumi koostöös.

Avatud Galerii avamine on kl 15.00 PAMTi väikese saali ees.

Kaks ja pool aastat tegutsenud Paide Teater on loodud selleks, et uurida kunsti ja kogukonna omavahelist suhet. Kuidas mõjutab kogukond kunsti ja vastupidi – kuidas on võimalik kunsti abil kogukonda muuta ja mõjutada. Esimesed kaks ja pool aastat keskendusime küsimusele „Millist teatrit on võimalik Paides teha?“ ja vastus sellele on üsna lihtne – igasugust. Nüüd oleme otsustanud küsimuse ümber sõnastada ja jätkame tööd selle nimel, et mõista „Millist teatrit on vaja 21. sajandi kogukonnale?“. Milline on kunstniku roll kogukonnas ja kas teatril on võimalik äratada ühe linna kujutlusvõime?

Sellega seoses on muutunud ka Paide Teatri meeskond. Lavastaja ja kunstilise juhi Jan Teeveti, etendajate Johannes Richard Seppingu ning Kirill Havanski, helikunstnik Kenn-Eerik Kannikese ning produtsendi ja teatrijuhi Harri Ausmaaga liitub jaanuaris 2021 lavastusdramaturg Oliver Issak.

Ent see pole kõik. Paide Teater kuulutab välja avaliku konkursi, et leida oma loovmeeskonda veel üks liige. Teater ei otsi näitlejat ega lavastajat, kunstnikku ega grimeerijat, vaid teatritegijat, inimest, kes tahab muuta ühe teatri ja kogukonna nägu.

Teatri kunstiline juht Jan Teevet ütleb, et avaliku konkursiga otsitakse inimest, kes kujundaks oma töökoha enda näole vastavalt. „Hoolimata sellest, et me oleme teater ja meie üheks põhitegevuseks jääb lavastuste loomine ja etendamine, ei otsi me tingimata klassikalise kooliga näitlejat. Me ootame kandideerima kõiki, keda huvitab teatri piiride avardamine, olgu selleks siis valgus- või etenduskunstnik või hoopis kirikuõpetaja või bioloog,“ sõnas Teevet.

Trupiga äsja liitunud Oliver Issak ütleb, et oluline on võimalus. „Teater (ja kunst) ei ole ühe kildkonna eralõbu, mille tulemeid õhtuti kunstisaalides nautida. Igaühel peaks ja võiks olla võimalus mõjutada seda, mida kunstiinstitutsioonides tehakse. Konkurss on üks võimalus kaasa rääkida ning mõtteid vahetada.“

Selleks, et kandideerida Paide Teatri teatritegijaks, tuleb soovijal saata vabas vormis essee „KUNST / KOGUKOND“ aadressile info@paideteater.ee. Esseid oodatakse 14. veebruari südaööni.

www.paideteater.ee

Ilusat jõuluaega, head sõbrad!

Teid tervitab Paide amatöörmuusikute trupp PAMT oma esimese hitiga “Jõulukingitused”. Aitäh, et olete olnud meiega, külastanud meie majas toimunud teatrietendusi, kontserte, kino ja näitusi ning osalenud ka ise kultuuritegemises. Usume, et laul teeb rinna rõõmsaks ja nii püsib ka tervis tugev. Häid elamusi Paide Muusika- ja Teatrimajas ka 2021. aastal!
Heli salvestas Kenn-Eerik Kannike, video tegi Priit Jõesaar, laulu õpetas Sirje Grauberg.

Tänavune aasta jääb meelde ja sugugi mitte üksnes koroona pärast. Paide Teater tõi lavale “Blablabla” ja “Carmeni”. Tegime algust muusikaõhtute sarjaga, mis tõid Paidesse Kimmo Pohjoneni, Andrejs Osokinsi, Maarja Aarma MA ja veel mitmed andekad muusikud. Palju elamusi pakkus tänavu teist korda toimunud hooviteatrite festival ning suvist linnaelu rikastasid arvamusfestivali kultuuriprogrammi sündmused eesotsas Vaiko Epliku ja Eliidi kontserdiga Vallimäel. Usume, et uus aasta tuleb vähemalt sama elamusterohke kui tänavu. Aitäh, et olete olnud meiega, hea publik!

Paide Muusika- ja Teatrimaja

2021. aasta näituseprojektide laekumise lõpptähtaeg 08.01.2021.

Saada oma näituse idee aadressile galerii@pamt.ee või saada postiga:
Paide Muusika- ja Teatrimaja
Pärnu 18 72712, Paide

Pane kirja:
1) millist näitus ja miks soovid Avatud Galeriisse tuua
2) milline on Sinu taust kunstnikuna
3) lisa mõned fotod oma näitusest
4) millal soovid oma näitust Avatud Galeriis esitleda

AVATUD GALERII

Paide Muusika- ja Teatrimaja otsib avaliku üleskutsega näituseprojekte, et täita maja seinad 2021. aastal eriilmelise kunstiga. Näitusepinnad hakkavad kandma ühist nimetust Avatud Galerii. Tegemist on Eesti uusima kunstigaleriiga ja praegusel hetkel ainsa avaliku näitusepaigaga Paides. Selle peamine eesmärk on tutvustada eesti kunsti nii Järvamaa kui laiemale kultuuri- ja konverentsipublikule. Samuti soovib Avatud Galerii kujuneda kodugaleriiks ja kohtumispaigaks Järvamaal tegutsevatele kunstnikele. Oma projektidega on oodatud osalema professionaalsed kunstnikud, kuraatorid ja loomeinimesed.

Avatud Galerii asub PAMTi külalistele avatud ruumides saalide sees ja ümber. Selle olemus seisneb juhuslikus kokkupuutes kunstiga. „Maja külastav teatri-, kino- ja kontserdipublik, samuti konverentsipublik satub justkui kogemata kunsti keskele ning võib elamuse saada üsna ootamatult,” rääkis galerii kuraator, PAMTi kultuurijuht Mariliis Peterson. Galerii põhipinnaks on väikese saali näitusepinnad, samuti saab kunsti eksponeerida 1987. aastal rajatud postmodernistliku paekivihoone vestibüülis ja suure saali ümber paiknevates jalutuskoridorides. Lähtuvalt ruumide omapärast eksponeeritakse seintel kahemõõtmelist kunsti.

Galerii on rendivaba. Näituse ülespaneku eest vastutab kunstnik. Avatud Galerii katab võimaluste piires näituse transpordikulud. Näitused vahetuvad viie nädala tagant. Töid eksponeeritakse riputussüsteemi abil jõhvide ja konksudega. Galeriis ei ole võimalik teha värvimistöid ega puurida seintesse auke.

Näituseprojektide valiku kinnitab Avatud Galerii komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, Kai kunstikeskuse programmikoordinaator Triin Metsla, Paide linnaarhitekt Elo Kiivet, Paide Kunstikooli õpetaja ja kunstnik Margus Tiitsmaa ja Paide Muusika- ja Teatrimaja loominguline meeskond. Hindamisel võetakse arvesse projektide uudsust, professionaalsust ja sidet kohaliku kogukonnaga või teoste potentsiaali avardamaks kohaliku kunstipubliku tajuvälja.