3. maist 4. juunini peavad Paide Teatri aktsiooni “33 kõnet” raames Paide keskväljakul kõne president Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas ning kümned teised Eesti inimesed. Igal õhtul kell 18.00 algavad kõned keskenduvad Eesti tulevikuvisioonile ning otsivad vastust küsimusele “Kuhu edasi?”

Selle aasta veebruarikuus kutsus Paide Teater ellu projekti Paide 3000, mis kaardistab ühe linna (ja ühe kogukonna) elu 21. sajandil, uurib potentsiaalseid tulevikustsenaariumeid ning küsib, mis on / võiks olla kunsti (ja kunstniku) roll selle kõige keskel. Ühes Paide inimeste, teadlaste, poliitikute, kodanikuühiskonna aktivistide, urbanistide, disainerite, arhitektide, kunstnike ja paljude teistega otsib Paide Teater võimalusi äratamaks ellu ühe linna – Paide – kujutlusvõime.

Nüüd on käes aeg kuulutada välja Paide 3000 esimene avalik aktsioon “33 kõnet”.

Paide Teater püstitab kolmekümne kolmeks päevaks Paide keskväljakule kõnepuldi, millest paiskub Paide ja kogu Eesti mõtte- ja arvamusruumi 33 kõnet. Aktsioon algab 3. mail kell 18.00 ja jätkub igal õhtul samal ajal kuni 4. juunini.

Aktsiooni raames peavad kõne, mille teemaks on “Kuhu edasi? / Kuidas edasi?”, Kersti Kaljulaid, Kaja Kallas, Tanel Kiik, Indrek Saar, Kristina Kallas, Ülle Madise, Villu Kõve, Liisa Pakosta, Priit Värk, Tarmo Alt, Kertu Birgit Anton, Hasso Krull, Tarmo Jüristo, Daniel Vaarik, Helena Tulve, Karl Martin Sinijärv, Indrek Lillemägi, Tarmo Soomere, Rein Oselin, Annika Laats, Mikael Raihhelgauz, Indrek Neivelt, Jan Teevet, Kaarel Tarand, Kaja Piirfeldt, Hardo Pajula, Jaak Valge, Mihkel Tammo, Marju Lauristin, Lili Milani, Aveliina Helm, Steven-Hristo Evestus ja Doris Kareva.

Paide Teater on otsustanud mitte avaldada, millal üks või teine kõneleja pulti astub. Olulisem kõnepidaja isikust või varasematest saavutustest on tema visioon Eestile. Samuti ei toimu kõnedest otseülekannet, kuid kõik kõned avaldatakse 24 tundi pärast ettekannet ERR’i portaalis.

Paide Teatri lavastusdramaturg Oliver Issak usub, et aktsioon “33 kõnet” toimub täpselt õigel hetkel. “Me ei tea, kui kaua pandeemia meie igapäeva rõhub, aga me teame, et varem või hiljem peame mõtlema sellele, mis saab “pärast”. Maailm muutub ja kui Eestil ei ole selget visiooni, kuhu ja kuidas edasi, siis ei jää meil üle muud, kui muutustega kohaneda, muutustel sabas sõrkida. Paide 3000 on utoopiline kunstiprojekt, mis keskendub küll Paidele, aga otsib vastuseid ka küsimustele, mis puudutavad ühiskonda laiemalt. Ajal, mil Tallinnas vorbitakse arengukavasid, tegevusplaane ja riiklikke strateegiaid, on õige hetk tulla kokku Eestimaa keskpunktis ning lennutada meie ühisesse arutelu- ja mõtteruumi 33 kõnet, 33 erinevat visiooni tulevikust.”

Paide Teatri kunstilise juhi Jan Teeveti sõnul on aktsiooni keskmes küsimus kunstist kui ühiskondliku dialoogi tekitajast: “Kaks võõrsõna, mis tänast päeva iseloomustavad, on isolatsioon ja polariseerumine. Isolatsiooni lõpp sõltub meie kõigi ühisest pingutusest viirusega võitlemisel. Polariseerumise põhjustele on raske näppu peale panna ja seetõttu on ka võimaliku ravi leidmine keeruline. Me usume, et kunstil on võime luua vahealasid, kus jagada mõtteid, hõigata välja küsimusi, millele veel kellelgi vastuseid pole ning luua visioone. Ja miks mitte teha seda Paides, mis on ju niikuinii Arvamusfestivali linn? Aeg on küps, et Eestimaa süda hakkaks pumpama ideid kogu Eestimaa hüvanguks.”

Aktsioon “33 kõnet”
3. mai – 4. juuni 2021
Igal õhtul kell 18.00 Paide keskväljakul
Rohkem infot www.paideteater.ee

33 KÕNET kodulehekülg: https://paideteater.ee/33konet
33 KÕNET sotsiaalmeedia: https://www.facebook.com/events/198194042121397

Lisaküsimused Paide 3000 projekti ja 33 kõnet aktsiooni kohta:
Jan Teevet
Paide Teatri kunstiline juht
jan@paideteater.ee
+372 533 39 304

Harri Ausmaa
Paide Teatri juht
harri@paideteater.ee
+372 58 052 622

Saatsime Eesti Vabariigi 103. aastapäevaks valminud filmi „Talveräänne Järvamaa” Järvamaa muuseumi arhiivi, et film säiliks vaatamiseks ka tulevastele põlvedele. Sel puhul avaldame filmist lühendatud versiooni. „Talveräänne Järvamaa – naise lugu” näitab maakonna kauneid paiku ja filmis on kandev roll naistel meie ümber. Filmis astuvad üles Järvamaa inimesed, kõlab järvakate loodud muusika ning luule. Aitäh kõigile, kes osalesid! Aitäh usalduse eest, Järvamaa Omavalitsuste Liit!
Head vaatamist!

Valitsus kinnitas eri valdkondades senisest rangemad meetmed, et piirata koroonaviiruse leviku üha kiirenevat kasvu. Alates 3. märtsist on suletud ka Paide Muusika- ja Teatrimaja. Esialgselt oleme suletud 25. aprillini.

Ürituste toimumisaegu ja uusi kuupäevi jälgi jooksvalt meie kodulehelt.

Piletikassa on ajutiselt suletud. Piletite ostmise, väljaostmise või tagasi ostmise korral palume ühendust võtta kassa telefonil 38 49 137 või kirjutada kassa@pamt.ee.
PAMTi valvelaua telefon 38 49 133.

Töötame kodukontoris ja kokkusaamised palume eelnevalt kokku leppida:
Direktor Martha-Beryl Grauberg
tel 534 499 78, martha.grauberg@pamt.ee

Korraldusjuht Ülle Laas
Ruumide rent, külalisürituste vastuvõtt
tel 55564244, ylle.laas@pamt.ee

Kultuurijuht Mariliis Peterson
Kultuurisündmuste ja näituste korraldus
tel 555 92094, mariliis.peterson@pamt.ee

Turundusjuht Maarit Nõmm
Reklaam ja teavitus
tel 51 46 043, maarit.nomm@pamt.ee

Paide muusika- ja teatrimaja, mis kureerib ka tänavu Arvamusfestivali kultuuriprogrammi, kutsub üles jagama soovitusi, mida võiks tänavune festivali kultuuriprogramm pakkuda. Samuti oodatakse ettepanekuid loovisikutelt, kes ise sooviksid kultuuriprogrammis üles astuda. Ettepanekuid saab esitada 31. märtsini.

Festivali eestvedaja Kaspar Tammisti sõnul on kultuuriprogrammi roll festivalil väga suur. „Soovime igal aastal kultuurile üha suuremat tähelepanu pöörata. Ühtpidi on programmil meelelahutuslik külg, kuid lisaks saab läbi selle ka arvamust avaldada. Olgu selleks väljenduseks siis kunst, muusika, teater, tants. Seetõttu ootame kultuuriprogrammi kokkupanemiseks ideid ka loovinimestelt, kes sooviksid oma teose kaudu midagi öelda.“
Kultuuriprogrammi kuraatori Mariliis Petersoni sõnul peaks programm silmad särama panema kõigil külastajatel. „Soovime kokku panna põneva ja mitmekülgse kava, mis oleks nauditav ja mõtlemapanev. Ideid võib pakkuda erinevatest kultuurivaldkondadest, näiteks nii muusikat, filme, teatrit, näituseid, installatsioone kui ka kirjasõna ja tänavatantsu.“

Ideedele kriteeriumeid seatud pole. „Ma ütleks, et saatke meile oma kõige pöörasemad ideed. Muidugi oluline on see, et seda oleks võimalik päriselt ära teha,“ lisas Peterson.
Ettepanekuid ja osalemissoove saab saata e-posti aadressile mariliis.peterson@arvamusfestival.ee.

Äsja lõppes ka festivali ideekorje, kuhu laekus üle 200 ettepaneku. Tänavu toimub festival üheksandat korda ning fookuses on teemad, millest Eestis liiga vähe räägitakse. „Praegu toimetame sellel suunal, et festival toimub piiranguteta ehk tarasid ette ei pane ning laieneme Vallimäelt taas Keskväljakule. Vajadusel suudame eelmise aasta kogemusele toetudes kiiresti kohaneda, ümber orienteeruda ning kehtivaid piiranguid järgida,“ märkis Kaspar Tammist.

Arvamusfestival toimub Paides 13.-14. augustil.

Foto: arvamusfestival.ee

Paide Muusika- ja Teatrimaja kuulutas lõppenuks tooliklubi viienda kampaaniaperioodi. Aktsiooni käigus liitus klubiga üle kuuekümne isiku ja ettevõtte ning uue helistuudio sisustamiseks kogunes üle 7500 euro.

PAMTi direktor Martha-Beryl Grauberg tunneb rõõmu nii vanade kui uute tooliklubiliste üle. “Enamik senistest tooliklubi liikmetest jätkab ka nüüd, mille üle on meil väga hea meel. Lisaks teevad rõõmu uued liitujad. Selline toetus on kultuuriasutustele keerulisel ajal äärmiselt oluline ning kinnitab, et meie tegemised on publikule korda läinud,” ütles Grauberg.

Kui varasematel aastatel on tooliklubi tool maksnud 100 eurot, siis seekord oli võimalus tool soetada ka 50 euro eest ning seda kasutati aktiivselt. “Soovisime pakkuda võimalust meie maja tegemisi toetada ka väiksema summaga ning on rõõm näha, et see tõi meile toetajaid juurde,” rääkis Grauberg.

Paide Gümnaasiumi korraldusjuht Margit Udam oli üks neist, kes liitus tooliklubiga esmakordselt. “Tegin endale sünnipäevakingituse ja otsustasin toetada PAMTi bändiruumi väljaehitamist. Olen kogu Paides elatud aja töötanud laste ja noortega ning bändiruum on noortele muusikutele väga oluline koht, kust alustada oma muusikuteed,” põhjendas Udam.

Toetussumma eest on plaanis soetada salvestamiseks vajalikku helitehnikat ja -sisustust mullu valminud uude bändiruumi. Maja helimeister on koostanud nimekirja vajaminevatest seadmetest ning peatselt on plaanis tellimused sisse anda.

Kõik tooliklubi liikmed said soovi korral suurde saali omanimelise tooli, toetajate nimed pannakse ka uue bändiruumi seinale. Et seekordne tooliklubi aktsioon kujunes pikemaks kui varasemad, jäävad nimesildid toolidele 2023. aasta märtsini.

Paide Muusika- ja Teatrimaja tänab tooliklubi liikmeid!
Aili Rebas, Aime Roosioja, Aivar Tubli, Anne Kivimäe, Anneli Tumanski, Arto Saar, Arvamusfestival, Comfort AE AS, Cramo Estonia AS, Edith Tänavots, Elle Näppo, Erich Einstein, Eve Tambre, Haart Ehitus OÜ, Heleri Vallimägi, Hindreku Turismitalu, Janno Kiviorg, Järva Teataja, Karlis Ainjärv, Karola Jaanof, Kermo Pajula, Konesko AS, Kulno Klein, Leonora Kannike, Lipi Lapi Äri, Margit Udam, Mari-Liis Klein, Marina Klein, Marju Raja, Markko Klein, Merle Kiviorg, Milvi Tubli, Paide MEK AS, Paide Teatrikohvik, Paide Vesi AS, Peeter Lodi, Peeter Saldre, Piret Kanne, Pizzakiosk OÜ, Priit Värk, Rain Plekitööd OÜ, Rein Rebas, Siret Pihelgas, Stora Enso Eesti AS Imavere saeveski, Taivo Kivimäe, Tatjana Ivanova, Tiina Einstein, Tiit Kanne, Tiiu Saarist, Tooni Sõmer, Triin Randväli, Vaaros OÜ, Valeri Ivanov, Valev Väljaots, Vello Talviste, Viive Talviste, Ülle Müller ning mitmed teised armsad sõbrad.

Tooliklubi on muusika- ja teatrimaja sõprade klubi, mis aitab majal iga kahe aasta tagant mõne oma unistuse täita. Varasematel aastatel on klubi liikmete abiga korda saanud suure saali toolid, ostetud 3D-kino aparatuur ning renoveeritud Estonia kontsertklaver. Viimasel perioodil toetas klubi Paide Teatri tegevust.

ETV “Terevisioon” alustas teisipäeval eetrihommikut Paidest, mis on tänavu ka vabariigi sünnipäeva tähistamise keskpunkt.

Hommikuprogramm avas Paide ja laiemalt kogu Kesk-Eesti tegemisi muusika-, spordi-, hariduse- ja kultuuriteemadel.

Kohtuti Paide linnameeskonna ja baleriinidega, tantsuga esinesid Sookure lasteaia lapsed ja muusikat tegi Ans. Andur. “Terevisioon” uuris sedagi, kuidas on Paidest kujunenud silmapaistev malelinn ja mis retsepti kasutab kohalik õpilasfirma linna parimate maiuste valmistamisel.

Vabariigi aastapäeval “Terevisiooni” eetris ei ole ja ETV kavas on pidulik eriprogramm, mis algab hommikuse lipuheiskamisega.

Allikas: ERR

ERR pildid
Järva Teataja pildigalerii

Paide Muusika- ja Teatrimajal valmib vabariigi aastapäevaks lühifilm, milles astuvad üles Järvamaa inimesed ning näha saab maakonna kauneid paiku. Film asendab iga-aastast traditsioonilist kontsertaktust, mida tänavu COVID-19 viiruse leviku tõttu ei toimu. Filmi esilinastus on 24. veebruaril kell 12.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja Facebooki-lehe, Youtube’i kanali ja Järva Teataja veebilehe vahendusel.
Vaata reklaamklippi siit:

Paide Muusika- ja Teatrimajal valmib vabariigi aastapäevaks lühifilm, milles astuvad üles Järvamaa inimesed ning näha saab maakonna kauneid paiku. Film asendab iga-aastast traditsioonilist kontsertaktust, mida tänavu COVID-19 viiruse leviku tõttu ei toimu. Filmi esilinastus on 24. veebruaril kell 12.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja Facebooki-lehe, Youtube’i kanali ja Järva Teataja veebilehe vahendusel.

Et sel aastal oli vabariigi aastapäeva Järvamaa kontsertaktus Paide Muusika- ja Teatrimaja korraldada, otsustas korraldustoimkond koostöös Järvamaa Omavalitsuste Liiduga hoopis filmi kasuks, mis ei too inimesi ühte saali kokku, vaid võimaldab maakondlikust tähtsündmusest osa võtta kõigil eestimaalastel.

Filmi idee autori, PAMTi kultuurijuhi Mariliis Petersoni sõnul räägib see loo Järvamaa naise eluringist, tema kasvamisest ja rõõmudest, hellusest ja elukogemusest. “Soovisin näidata Järvamaad ja Eestit läbi naise silmade. Just naise, sest Järvamaal on nii palju silmatorkavaid, inspireerivaid ja töökaid naisi. See on justkui tänu kõigile neile selle suure panuse eest. Tegemist on üdini Järvamaa filmiga – oleme kaasanud nii palju kohalikke inimesi kui võimalik, isegi filmis kõlav muusika on kohalike loodud,” rääkis Peterson.

Lisaks naise loole on filmile jäädvustatud ka maakonna tähtsaima autasu Järvamaa vapimärgi üleandmine ning meeleolukad klipid Järvamaa kolme omavalitsuse juhiga.

Filmivõtted on viinud võttegruppi paljudesse Järvamaa paikadesse, Türilt Vargamäeni ning tänavune lumerohke talv on andnud inspiratsiooni ka filmile nime leidmiseks – “Talveräänne Järvamaa”. “Laenasime sõnamängu Leelo Tunglalt. See tundus just õige termin kirjeldamaks emotsiooni, mida see film tekitab,” märkis Peterson.

“Piirangud andsid meile võimaluse tavapärase kontsertaktuse asemel vändata Järvamaa eluolu ja inimesi tutvustav film,” ütles JOL-i juhatuse esimees Priit Värk. “See pole hetkelise väärtusega linateos ning mitte ainult Vabariigi sünnipäeva tähistamiseks, vaid seda saab vaadata ja esitleda ka hiljem. Loodetavasti jõuavad läbi selle Järvamaa võlud ka maakonnast väljaspool olevate inimesteni ning nii mõnigi leiab tee, et tulla meile külla või siia elama,” ütles Värk.

Filmi valmimist toetas Järvamaa Omavalitsuste Liit.

Fotod: Birgit Pikkor

Tänavu jõuab vabariigi aastapäeva õhtuse traditsioonilise presidendi vastuvõtu asemel tele-eetrisse eriprogramm, mille osaks on muuhulgas ka tavaks saanud kontsertetendus ja riigipea kõne ning keskne roll on programmis tänavuste riiklike teenetemärkide kavaleridel. Kontsertetenduse paneb kokku Kinoteater ning kogu õhtune teleprogramm jõuab ETV ekraanile Paidest.

“Kõigi 24. veebruari õhtuste sündmuste epitsenter on sel korral Eestimaa süda ja keskpunkt Paide. Oleme tegelikult Paidet asukohana kaalunud varemgi, kuid tavapärase publikuhulgaga Paide muusika- ja teatrimajja ära ei mahuks. Aga tänavu on teisiti ja jätkame seda head mustrit, kus viime pidupäeva võimalikult paljudesse Eestimaa kohtadesse,“ ütles presidendi avalike suhete juht Taavi Linnamäe.

Tavapäraselt on vabariigi aastapäeva eel tublisid Eesti inimesi ja sõpru tunnustatud ka riiklike teenetemärkidega. „Sel korral juhtub see vahetult aastapäeva eel ning koos riigipea kõne ja vaid selleks õhtuks loodud erilise kontsertetendusega vormub nende tublide Eesti inimeste lugudest väärikas ja ilus teleõhtu,“ lisas Linnamäe.

Seekordse vabariigi aastapäeva kontsertetenduse loomeseltskond koosneb Kinoteatri inimestest ning etendus tõukub Juri Lotmani mõttest, et kultuuri arengu peamine positiivne stiimul on erinevuste põkkumine. „Kuigi vajame inimestena enda kõrvale sarnaseid, on meile tõeliselt inspireerivad kokkupuuted ja sõprused need, kus kohtume teistsugusega. Areng ja kasv toimub piirialadel ja liitekohtades,” selgitas idee tagamaad Paavo Piik Kinoteatrist.

“Lubame, et anname endast maksimumi, et rahval oleks hiljem, mida kiruda,” täiendas Henrik Kalmet. Lavastustiimi kuuluvad Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik, Sander Mölder muusikajuhina, Anneli Arusaar kunstnikuna ning Priit Mikk produtsendina.

Rahvusringhäälingu jaoks algab pidulik telepäev juba varahommikul riigilipu heiskamisega ja kestab kuni hilisõhtuni. „Eestimaa südamest kontsertetenduse ja riigipea kõnega otse-eetrisse minek on meile esmakordne ja väga eriline sündmus. Üllatused, mida televisioon võimaldab, ei puudu ka sellel õhtul, “ ütles ERRi elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi.

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus Paides on nii muusika- ja teatrimaja kui kogu linna jaoks suur tunnustus ning kinnitus, et Eesti keskel asuvas väikelinnas toimuvat on märgatud ja peetakse oluliseks, selgitas muusika- ja teatrimaja juht Martha-Beryl Grauberg. „Kehtivad piirangud on praegusel juhul meie jaoks erakordne võimalus, sest tavapärasel kujul koos publikuga poleks sündmus meie majja ära mahtunud. Oleme põnevas ootuses ning rõõmsad, et vabariigi aastapäeva olulisim sündmus ja presidendi kõne jõuab telepildi vahendusel Eestimaa kodudesse just siit.“

Varasematel aastatel on vabariigi sünnipäeva tähistatud 24. veebruaril ja sellele eelnevatel päevade sündmustepõimikuga, mis on toonud erinevates kohtades kokku tuhandeid inimesi. Kuivõrd kroonviirus hetkel veel taandumise märke ei näita, toimub suurem osa pidulikest sündmustest ilma füüsilise publikuta.

Allikas:
Vabariigi Presidendi Kantselei