12. juuni õhtul esietendub Paide Muusika- ja Teatrimaja suures saalis „Paide sümfoonia“, dokumentaallavastus Paidest ja paidelastest. Lavastus on osa Paide Teatri suurprojektist Paide 3000.

„Paide sümfoonia“ on Paide Teatri jaoks eriline lavastus. Lavale ei astu seekord mitte Paide Teatri näitlejad, vaid Aili ja Rein Rebas, Sirje ja Martha-Beryl Grauberg, Taimi ja Kerli Graubner, Klaire Sillar, Rainer Eidemiller, Eha Vessmann, Mariliis Peterson, Valev Väljaots, Madis Aesma, Kaarel Vene, Agnes Klaar ning Uku Valner. Paide inimesed.
Lavastus küsib, mis teeb ühest linnast nimelt selle linna, mis teeb Paidest Paide.

Ajaloolane ja politoloog Benedict Anderson kirjutab: “Isegi väikseima rahvuse liikmed ei saa iial tuttavaks enamiku oma kaasliikmetega, ei kohtu nendega ega isegi kuule neist midagi, kuid ometi elab igaühe vaimus kujutlus ühtekuuluvusest nendega.”

Sama võiks öelda Paide kohta: iial ei saabu päeva, mil iga Paide inimene tunneks kõiki oma kaaslinlasi nime- ja nägupidi, teretaks iga vastutulijat tänaval ja käiks igal aastal 8000 sünnipäeval. Ometi on igal paidekal ettekujutus oma linnast ja kaaslinlastest. Milline on paidelase ettekujutus Paidest, teistest paidelastest?

Ja veel, kuidas me siia jõudsime? Miks me siin oleme? Miks me siit ära ei lähe? Mida see linn meiega teinud on? Kuidas meie seda linna muutnud oleme? Millal me selles linnas kõige õnnelikumad olime? Mis tunne on selles linnas armunud olla? Kus on selles linnas kõige parem üksi olla? Millised on selle linna saladused? Mis mulle selles linnas ei meeldi? Mis teeb sellest linnast selle linna? Milline oli selle linna parim pidu? Kuhu see linn teel on? Miks ma siit linnast ära pean minema? Mida see linn mulle andnud on? Millest see linn unistab?

Lavastaja Jan Teevet ütleb, et kõige olulisem on lavastuse puhul fakt, et kogu tekst, mis lavalt saali jõuab, on kokku pandud lavalolijate räägitud lugudest ja mälestustest. „See protsess pole kuidagi võrreldav harjumuspärase prooviprotsessiga. Lõputuid tunde proovisaalis asendasid seekord intervjuud, tunde kestnud vestlused ja kohtumised. Oleme neile 15 inimesele otsatult tänulikud. Mitte ainult selle eest, et nad on nõustunud selles lavastuses kaasa tegema, vaid ennekõike seepärast, et nad avasid meile ukse oma mälestustesse ja aitasid meil Paidet hoopis teisest perspektiivist vaadata.“

Paide Teatri näitleja ja „Paide sümfoonia“ lavastusmeeskonna liige Kirill Havanski ütles, et kohtumised Paide inimestega on olnud silmiavavad. „Eriti ilusad on need hetked, kui inimesele, kellega räägid, meenub mõni sündmus, millest ta juba aastaid mõelnud polnud. Kui inimesele meenub mälestus, mille ta oli vahepeal unustanud.“

„Paide sümfooniat“ mängitakse sel suvel vaid ühe korra, ent tuleval sügisel on oodata lisaetendusi.

“Paide sümfoonia” lavastusmeeskonda kuuluvad lavastaja Jan Teevet, lavastusdramaturg Oliver Issak, näitlejad Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Maria Paiste, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, produtsent Harri Ausmaa, kunstnik Kairi Mändla, liikumisjuht Marita Kutsar, valgusmeister Kermo Pajula.

Lavastuse toetajad on Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital, Näitekunsti sihtkapital ning Järvamaa ekspertgrupp. Paide linn ning Paide Muusika- ja Teatrimaja.

Esimene proov laval. Foto: Paide Teater

Reedel 21.05 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimaja väikeses saalis pop-up näitus, mis märgib ühtlasi Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Paide Teatri kogukondliku etenduskunstide projekti esimese etapi vahefinišit.

Mai algusest on Paide Teater projekti Paide 3000 raames võõrustanud etenduskunstnikke Toomperet ja Tõnistet, kelle uurimuse fookuses olid asjad, mille üle paidekad uhkust tunnevad. Kohtumiste ja intervjuude käigus tutvusid nad 12 Paide inimesega, kellest igaüks andis näitusele ühe eseme, mis esindab midagi, mille üle inimene uhke on.

“Me kohtusime väga toredate inimestega, lasteaiakasvatajast IT spetsialisti ja legendaarsest jalgpallitreenerist Paide noorima linnaametnikuni, kel kõigil on häid ja ilusaid põhjusi uhkuse tundmiseks, selle kõige paremas mõttes. Kindlasti oli inimestel algul keeruline oma uhkuste sõnastamisega, see ei ole nii lihtne, olime sellega isegi hädas, aga vestluste käigus koorus alati midagi erilist, mida oma uhkuseks nimetada. Selline viis inimestega kohtuda andis meile Paidest põneva ülevaate ja me loodame, et tõi meid ka paidekatele lähemale.” ütleb Toompere.

Ka Tõniste kinnitab, et seni tehtud töö oli väga huvitav ja lisab, et selline kogukondliku uurimuse läbiviimine on loogiline jätk nende varasematele töödele: “Meid huvitab see, kuidas inimesed ennast ja teisi erinevates sotsiaalsetes situatsioondes näevad ja millised on need erinevad mehhanismid, mis inimeste arvamusi kujundavad. Nüüd siin Paides on vaatluse all see, mida suhteliselt isiklikku on inimesed valmis teistele vaatamiseks andma. Näituse oleme kokku pannud nii, et need 12 uhkusasja on esitletud nende omanikest eraldi. Nii saavad asjad rääkida oma loo ja külastajad ise omad järeldused teha. Lisaks on võimalik tutvuda näituse kataloogiga, kus on esemetega kokku käivate inimeste nimed ja põhjused, miks just need on nende uhkusasjad. Projekti järgmiste etappide jooksul sünnib lavastus, mis jõuab publikuni järgmisel hooajal. Milline on selle vorm ja kes on laval, seda näitab aeg.”

Kolmel esimesel päeval (21. – 23.05) viivad kunstnikud näitusel läbi tuure ja tutvustavad näituse kataloogi.
Avatud tuurid toimuvad reedel kell 19.00, laupäeval kell 11.00, 13.00 ja 15.00 ning pühapäeval kell 11.00 ja 13.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja väikeses saalis. Näitus jääb avatuks kuni 28. maini.

Näitusele on uhkusasja välja pannud Viktor Mets, Urmas Kõonurm, Juta Hurt, Jane Kiristaja, Eda Leotoots, Silva Nurmik, Jaanus Saarelaht, Kermo Pajula, Kert Kaasik, Ene Schumann, Lauri Lugu ja Tiina Larven.

Kogukondlikku etenduskunsti projekti ja uhkuseasja näitust toetavad Eesti Rahvakultuurikeskus, Eesti Kultuurkapital.

Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere on vabakutselised etenduskunstnikud. Siim elab Tallinnas ja Üüve-Lydia Berliinis. Nende viimased koostööd on sotsiaalse koreografia ja osalusteatri lavastus “supersocial” (2020 augustis) ja eestlaste terrorismihirme käsitlenud “Plaan T” (2018 märtsis koos Piret Jaaksiga, mõlemad Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonid). Mõlemad tööd baseeruvad kogukondlikel uurimustel ja toetuvad dokumentaalsel materjalil. Samas on mõlemas lavastuses paras ports maagiat ja tundmatuid reaalsusi. Mõlemas lavastuses on publik kaasatud. Vastutus ei lasu vaid etendajatel.

Üüve Lydia Toompere ja Siim Tõniste kahe Uhkuseasi näituse eksponaadiga.

Paide hooviteatrite festival kutsub Eesti harrastusteatritruppe Paidesse etendusi andma. Festival toimub sel aastal 9.-11. juulil, mängupaikadeks Paide inimeste koduõued või linna toredad sisehoovid.
Festivali korraldaja Paide muusika- ja teatrimaja ootab osalemissoove kuni 18.06.2021. Eelmisel aastal andis Paides etendusi 16 truppi, kõige kaugemad tulijad olid Hiiumaalt.

„Truppe on võõrustanud nii kohvikud, lasteaiad, koolid ja inimesed ise oma aias. Näiteks eelmisel aastal mängis Rakvere trupp KaRakTer Paide linnapea õuel, mis osutus väga populaarseks sündmuseks. Millised teatrilavad saame sel aastal truppidele välja pakkuda, sünnib koostöös truppide ja hooviomanikega. Kindlasti soovime ka sel aastal mängupaikadega üllatada,“ selgitas festivali peakorraldaja, muusika- ja teatrimaja kultuurijuht Mariliis Peterson. „Teame, et tänavu pole trupid saanud väga palju omavahel kohtuda ja uusi lavastusi välja tuua, aga just seetõttu pakumegi meie võimaluse Paidesse mängima tulla. Hooviteatrite festival on Paides oodatud sündmus,“ jätkas Peterson.
Hooviteatrite festival toimub tänavu kolmandat korda. Festivalil preemiaid ei jagata, küll annab professionaalset tagasisidet žürii, kuhu kuuluvad näitlejad Laura Niils (teater Must Kast) ja Eduard Tee (Vene teater) ning lavastaja Lennart Peep.

Kontakt ja info:
Mariliis Peterson
hooviteater@pamt.ee
tel 555 92094
Registreerimine

Paide Teatri aktsiooni “33 KÕNET” raames pidas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid eile Paide keskväljakul kõne, milles juhtis tähelepanu kriisidele, mille keskel me elame ja kriisidele, mis tabavad meid juhul, kui me ei suuda muutuva maailma vajadustega kohaneda. President kutsus üles väärtustama neid, kes kriiside lahendamisega igapäevaselt tegelevad.

“On tähtis, et see kriis ei mööduks nii, et jääksime kinni vanasse mustrisse – sellesse, et lõputu kellegi eest hoolitsemise lõputu töö on justkui vähem väärt kui ehitamise töö; vähem väärt kui see töö, millega ei tule igal hommikul otsast paratamatult jälle peale hakata.”
Suur osa Kaljulaidi kõnest oli pühendatud kliimakriisile, mis meie elusid juba täna mõjutab: “Kui me äratuskellast välja ei tee, oleme oma laste ja lastelaste suhtes lihtsalt väga vastutustundetud.” Kohest sekkumist vajab ka tervishoiusektor, sest “Juba täna on Eestis ligi 4000 meditsiiniõde puudu – ja see puudujääk lähiajal ilmselt kasvab veelgi.” Kaljulaidi rõhutas, et ühiskonnal peab väärtustama ja tunnustama tervishoiutöötajaid, kes kipuvad kriisisituatsioonide lõppedes taas tähelepanu keskpunktist kaduma.

“On tähtis, et see kriis ei mööduks nii, et jääksime kinni vanasse mustrisse – sellesse, et lõputu kellegi eest hoolitsemise lõputu töö on justkui vähem väärt kui ehitamise töö; vähem väärt kui see töö, millega ei tule igal hommikul otsast paratamatult jälle peale hakata.”

Viimaks ärgitas president kõiki kuulajaid pikemalt mõtlema ning tegema otsuseid, mis meid ka päriselt edasi viivad:
“Ärme vaata seda, kes lubab mänguväljakut või veel jupikest kergliiklusteed. Valime neid, kes julgevad öelda, et mõnes asjas tuleb teha muudatusi, mis tunduvad meile keerulised ja rasked – aga me kõik koos saame ikkagi hakkama!”

Presidendi kõne oli kümnes omasugune, mis aktsiooni „33 kõnet“ raames Paide keskväljakult Eesti mõtteruumi paiskus. Paide Teatri kunstiline juht Jan Teevet kinnitas, et huvi kõnede vastu on olnud suur. „On rõõmustav, et Eestimaa heitlikust kevadilmast hoolimata on igale kõnele kuulajaid jagunud. Peateemadena on seni esile kerkinud kriisid – kliima- ja tervishoiukriis, aga ka küsimus demokraatia olevikust ja tulevikust,“ ütles Teevet.
Peale kõnet andis president Eesti Õdede Liidu juhtimisel üle aasta õe ning aasta tervishoiutöötaja auhinnad.

3. maist 4. juunini peavad Paide Teatri aktsiooni «33 KÕNET» raames Paide keskväljakul kõne president Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas ning kümned teised Eesti inimesed. Igal õhtul kell 18.00 algavad kõned keskenduvad Eesti tulevikuvisioonile ning otsivad vastust küsimusele «kuhu edasi? / kuidas edasi?».
Aktsiooni raames peavad kõne Kersti Kaljulaid, Kaja Kallas, Tanel Kiik, Indrek Saar, Kristina Kallas, Ülle Madise, Villu Kõve, Liisa Pakosta, Priit Värk, Tarmo Alt, Kertu Birgit Anton, Hasso Krull, Tarmo Jüristo, Daniel Vaarik, Helena Tulve, Karl Martin Sinijärv, Indrek Lillemägi, Tarmo Soomere, Rein Oselin, Annika Laats, Mikael Raihhelgauz, Indrek Neivelt, Jan Teevet, Kaarel Tarand, Kaja Piirfeldt, Hardo Pajula, Jaak Valge, Mihkel Tammo, Marju Lauristin, Lili Milani, Aveliina Helm, Steven-Hristo Evestus ja Doris Kareva.

President Kersti Kaljulaidi kõne täistekst

Foto: Presidendi kantselei

Valitsuse otsusel avatakse alates 24. maist nii teatrid kui ka kinod 50 protsendilise täituvusega, samuti tohib korraldada kontserte. Paide muusika- ja teatrimaja esimene sündmus on Vana Baskini teatri etendus “Lumeroos”, mis etendub esmaspäeval, 24. mail. 22. mail toimuma pidanud Elina Nechayeva kammerkontsert “Liederkreis” lükkub edasi uuele kuupäevale. Kõik etendusasutused ja kinod on Eestis olnud suletud alates 3. märtsist, muuseumid ja galeriid avati juba varem ehk alates 3. maist.

Alates esmaspäevast, 3. maist on Paide muusika- ja teatrimaja taas avatud. Esimesena teeb uksed lahti Avatud Galerii, mis on avatud argipäevadel kella 12-18. Samadel aegadel on esmaspäevast avatud ka PAMTi kassa.

Galeriis saab näha Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust Rootsi puitarhitektuurist, mis kannab pealkirja “Metsade maa Rootsi”. Näitus esitab valiku viimaste aastate Rootsi puitarhitektuuri parimatest näidetest elamutest avalike hooneteni. Näitus sai üles riputatud vahetult enne märtsis kehtima hakanud piiranguid kultuuriasutustele ning seetõttu ei ole kunstipublik seda veel näha saanud. Näituse aega on seetõttu pikendatud juuni lõpuni.

Sissepääs majja toimub kassa ukse kaudu, mis asub Paide muusika- ja teatrimaja parklapoolsel küljel. Palume majja tulla tervena, puhastada ja käed ning kanda kaitsemaski.

Lisaks näitustele teeb Paide Muusika- ja Teatrimaja taas algust harrastustegevusega. Muusikastuudio alustab individuaaltundidega ning teatristuudio jätkab tegevust õues. Balletistuudio jätkab piirangutele leevenemiseni tegevust virtuaalsete tundidega.

Paide Muusika- ja Teatrimaja kutsub kõiki osalema 3. maist Paide keskväljakul algaval Paide Teatri aktsioonil “33 kõnet”, kus iga päev kell 18 peab kõne Eesti tulevikust üks oluline inimene.

Tulekul sündmused:
22.05 Elina Nechayeva ja Ralf Taal „Liederkreis“
24.05 Vana Baskini teater “Lumeroos”
11.-12.06 Paide idakultuuride festival “paIDA”
11.07 Joel Remmel trio “Jazzkovsky”

3. maist 4. juunini peavad Paide Teatri aktsiooni “33 kõnet” raames Paide keskväljakul kõne president Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas ning kümned teised Eesti inimesed. Igal õhtul kell 18.00 algavad kõned keskenduvad Eesti tulevikuvisioonile ning otsivad vastust küsimusele “Kuhu edasi?”

Selle aasta veebruarikuus kutsus Paide Teater ellu projekti Paide 3000, mis kaardistab ühe linna (ja ühe kogukonna) elu 21. sajandil, uurib potentsiaalseid tulevikustsenaariumeid ning küsib, mis on / võiks olla kunsti (ja kunstniku) roll selle kõige keskel. Ühes Paide inimeste, teadlaste, poliitikute, kodanikuühiskonna aktivistide, urbanistide, disainerite, arhitektide, kunstnike ja paljude teistega otsib Paide Teater võimalusi äratamaks ellu ühe linna – Paide – kujutlusvõime.

Nüüd on käes aeg kuulutada välja Paide 3000 esimene avalik aktsioon “33 kõnet”.

Paide Teater püstitab kolmekümne kolmeks päevaks Paide keskväljakule kõnepuldi, millest paiskub Paide ja kogu Eesti mõtte- ja arvamusruumi 33 kõnet. Aktsioon algab 3. mail kell 18.00 ja jätkub igal õhtul samal ajal kuni 4. juunini.

Aktsiooni raames peavad kõne, mille teemaks on “Kuhu edasi? / Kuidas edasi?”, Kersti Kaljulaid, Kaja Kallas, Tanel Kiik, Indrek Saar, Kristina Kallas, Ülle Madise, Villu Kõve, Liisa Pakosta, Priit Värk, Tarmo Alt, Kertu Birgit Anton, Hasso Krull, Tarmo Jüristo, Daniel Vaarik, Helena Tulve, Karl Martin Sinijärv, Indrek Lillemägi, Tarmo Soomere, Rein Oselin, Annika Laats, Mikael Raihhelgauz, Indrek Neivelt, Jan Teevet, Kaarel Tarand, Kaja Piirfeldt, Hardo Pajula, Jaak Valge, Mihkel Tammo, Marju Lauristin, Lili Milani, Aveliina Helm, Steven-Hristo Evestus ja Doris Kareva.

Paide Teater on otsustanud mitte avaldada, millal üks või teine kõneleja pulti astub. Olulisem kõnepidaja isikust või varasematest saavutustest on tema visioon Eestile. Samuti ei toimu kõnedest otseülekannet, kuid kõik kõned avaldatakse 24 tundi pärast ettekannet ERR’i portaalis.

Paide Teatri lavastusdramaturg Oliver Issak usub, et aktsioon “33 kõnet” toimub täpselt õigel hetkel. “Me ei tea, kui kaua pandeemia meie igapäeva rõhub, aga me teame, et varem või hiljem peame mõtlema sellele, mis saab “pärast”. Maailm muutub ja kui Eestil ei ole selget visiooni, kuhu ja kuidas edasi, siis ei jää meil üle muud, kui muutustega kohaneda, muutustel sabas sõrkida. Paide 3000 on utoopiline kunstiprojekt, mis keskendub küll Paidele, aga otsib vastuseid ka küsimustele, mis puudutavad ühiskonda laiemalt. Ajal, mil Tallinnas vorbitakse arengukavasid, tegevusplaane ja riiklikke strateegiaid, on õige hetk tulla kokku Eestimaa keskpunktis ning lennutada meie ühisesse arutelu- ja mõtteruumi 33 kõnet, 33 erinevat visiooni tulevikust.”

Paide Teatri kunstilise juhi Jan Teeveti sõnul on aktsiooni keskmes küsimus kunstist kui ühiskondliku dialoogi tekitajast: “Kaks võõrsõna, mis tänast päeva iseloomustavad, on isolatsioon ja polariseerumine. Isolatsiooni lõpp sõltub meie kõigi ühisest pingutusest viirusega võitlemisel. Polariseerumise põhjustele on raske näppu peale panna ja seetõttu on ka võimaliku ravi leidmine keeruline. Me usume, et kunstil on võime luua vahealasid, kus jagada mõtteid, hõigata välja küsimusi, millele veel kellelgi vastuseid pole ning luua visioone. Ja miks mitte teha seda Paides, mis on ju niikuinii Arvamusfestivali linn? Aeg on küps, et Eestimaa süda hakkaks pumpama ideid kogu Eestimaa hüvanguks.”

Aktsioon “33 kõnet”
3. mai – 4. juuni 2021
Igal õhtul kell 18.00 Paide keskväljakul
Rohkem infot www.paideteater.ee

33 KÕNET kodulehekülg: https://paideteater.ee/33konet
33 KÕNET sotsiaalmeedia: https://www.facebook.com/events/198194042121397

Lisaküsimused Paide 3000 projekti ja 33 kõnet aktsiooni kohta:
Jan Teevet
Paide Teatri kunstiline juht
jan@paideteater.ee
+372 533 39 304

Harri Ausmaa
Paide Teatri juht
harri@paideteater.ee
+372 58 052 622