“Ühendav kunst”
Me ei tea, mis meist saab. Aga me teame, mida me otsime.

Õigupoolest tahtsin selle teksti pealkirjaks panna „Ood rõõmule“, sest kõlagu see kui tahes kulunult ja läägelt, võtab see kõige paremini kokku selle, mis Paide Teater minu jaoks on. Neljandale hooajale otsa vaadates ei saa midagi parata – naeratus tuleb näole. Miks? Sest meid ootab ees hullumeelne aasta. Mõne jaoks kõlab see ehk hirmutavalt, kurjakuulutavalt. Meie vanemad ja sõbrad helistavad meile pärast selle teksti lugemist ja tuletavad meelde, et puhkama peab ka. Ja sööma. Nende hääled on korraga hellad ja resoluutsed. Ja me kinnitame neile, et küll me sööme ja magame. Ja söömegi ja magamegi. Võib-olla vähem, kui arstid soovitavad. Võib-olla ebaregulaarselt. Võib-olla ärkame keset ööd üles ja helistame üksteisele, et poolunes tekkinud mõte mingil juhul kaduma ei läheks. Võib-olla jääb mõni öö vahele, sest üks stseen ei ole veel päriselt selline, nagu ta peaks olema või sein on värvimata või on vaja lihtsalt rääkida sellest, mida veel võiks teha. Ja võib-olla tekib meil vahepeal tunne, et enam ei jaksa. Võib-olla. Kindlasti tekib. Aga päriselt ka: kuidagi teisiti – vähem pööraselt, rahulikult – lihtsalt ei taha. Ja ei oska. Ja ei saa.

Ma tahtsin panna selle teksti pealkirjaks „Ood rõõmule“, aga ma ei pannud. Panin hoopis „Ühendav kunst“. Miks? Sest lõpuks ometi on selgeks saanud, et neis kahes sõnas peitubki Paide Teatri mõte. Missioon. Ja visioon. Ambitsioon. Eesmärk. Küsimus. See on see lipukiri, millega me astume neljandasse hooaega. Ja tulevikku. Tundmatusse. Edasi! „Ühendav kunst“ on eesmärk, mille poole liikuda. Küsimus, millele vastust otsida. Lakmuspaber, millega mõtteid mõõta ja määrata.

Pikka aega on kunst redutanud – kas tahtlikult või sunnitult – ühiskonna äärealadel, kommenteerinud ja kritiseerinud, põgenenud ja ideaalmaastikke loonud, röökinud oma tõtt kurtidesse kõrvadesse ja otsinud paika, kus saaks elada iseenda tões. Olgu siis eskapisti või küünilise kommentaatorina, on kunst jälginud maailmas toimuvat kõrvalt, ainult harva ise dzotile viskudes. Täna, tundub meile, on ühiskond muutunud sedavõrd küüniliseks – ehk ainus võimalus varjata kabuhirmu tuleviku paratamatuse ees -, et kunsti küünilised kommentaarid kaovad teiste prohvetite ja valeprohvetite hõigete kajasse.

Mis siis üle jääb? Tulla välja galeriide ja teatrisaalide turvaliste seinte vahelt, rääkida nendega, kes pole ehk kunagi käinud Veneetsia biennaalil või Baltoscandalil, kes pole neist ega teistest taolistest kunagi kuulnudki. Astuda väikeste igapäevaste sündmuste keerisesse, linnaväljakutele ja tänavatele, kus inimesed üksteisest umbusklikult pilku kõrvale lüües mööda ruttavad. Astuda tänavatele ja kohtuda näost-näkku, silmast-silma. Saada tuttavaks. Ja kutsuda nad endale külla. Teatrisse. Lavale.

Neljas hooaeg toob endaga mõlemat – nii küllakutseid kunstisaalidesse kui ekskursse linnatänavatele. Lavastusi, aktsioone, koostööprojekte kunstnike, teadlaste ja disaineritega, installatsioone, valimisdebatte, pidusid, artikleid ja manifeste. Dialooge, monolooge, massdeklamatsioone. Hetki, mil sõnadega pole midagi peale hakata. Hetki, millest meil kellelgi täna veel aimugi ei ole. Ja hetki, mis on kaua oma aega oodanud.

Midagi veel? – Kindlasti. Sest mõte ei seisa paigal. Sest maailm ei seisa paigal.

Aga olgu, lähen konkreetsemaks. Räägin sellest, millest tundub, et peaks juba rääkima. Ja vaikin sellest, millest veel rääkida ei taha. Sellest, mis peab jääma üllatuseks. Sellest, millest on veel vara rääkida.

Paide Teatri neljas hooaeg algas õieti juba Arvamusfestivalil, kus paljude teiste kõrval ja vahel kõrgus PAIDE 3000 ala lilla risttahukas, avatud ruum, kus kõneldi väikelinna võimalikkusest globaliseeruvas maailmas, kunsti rollist toimiva kogukonna loomisel ja muidugi teatrist – ühesõnaga kõigest sellest, mis meile oluline on. Septembrikuu alguseks sõidame kogu meeskonnaga Pariisi, et kohtuda Pariisi Linnateatriga, kellega alustasime koostööd möödunud kevadel. Paide ja Pariis. – See kõlab meie meelest päris hästi. Aeg näitab, millistele radadele juhatab dialoog metropoli ja väikelinna vahel.

Ja siis läheb päriselt lahti! Taas algavad kevadel katkenud proovid, et 7. oktoobril saaks esietenduda lavastus „Lahinguväli“. Mida tähendab lõpp? Millal ta saabub? Kas üldse? Ja mis saab pärast lõppu? Kuhu edasi? Kujutage ette maratoonarit, kes pärast 42,195 kilomeetrit finišisse jõudes seisma ei jää. Publik möirgab. Lipud lehvivad. Aga tema jookseb edasi. Lõpust edasi. Kas ta võitis või kaotas? – Keegi, kurat, ei oska öelda, sest tema jooks alles kestab. „Lahinguväli“ läheb lõpust edasi.

30. septembri õhtul tähistame Paide linna 730. sünnipäeva „Paide sümfoonia“ etendusega. Paidekad, kes on laval, kohtuvad paidekatega, kes on saalis.

September ja oktoober tähendavad ka kohalike omavalitsuste valimisi. Paide Teater usub, et valimised ei ole poliitikute pärusmaa, vaid aeg, mil ühiskond kogu oma täiuses ja ebatäiuses tulevikule peaks mõtlema. Mitte, et muul ajal ei peaks. Peaks küll. Aga kui on tunne, et mõte on vahepeal unne vajunud, siis nüüd on hea aeg jälle alustada! Et mõtlemist ergutada, korraldab Paide Teater debatte, milles otsime vastuseid Paide tulevikku määravatele küsimustele.

13. oktoobril naaseb lavale Peeter Volkonski lavastatud „Carmen“. Paide Teatri ja teatri Must Kast näitlejad mängivad „Carmenit“ Paides ja Rakveres, Pärnus, Viljandis ja Tallinnas.

Novembris tuleb välja Kirill Havanski lavastus „Räägi mind magama“, mis… Noh, eks te siis näete. Või õigemini kuulete. Ja rohkem ma praegu ei ütle. Kui, siis ainult seda, et see on alles algus.

Jan Teevet
Paide Teatri kunstiline juht

Foto: Paide Teater
Vasakult: Harri Ausmaa, Maria Paiste, Jan Teevet, Johannes Richard Sepping, Kirill Havanski, Oliver Issak
paideteater.ee
facebook.com/paideteater

Arvamusfestivali nädalal tegutsevad Paide linnas Eesti tänavakunstnikud, kes loovad linnaruumi juurde kümme uut kunstiteost. Projektis osalevad kunstnik Liisa Kruusmägi (Põllu 23) ja rühmitused Sodacats (Tallinna 49) ja Jerome Chonkston (elektrikapid). Kõigil huvilistel on võimalus kaasa lüüa kogukonnamaali loomises ja osa saada tänavakunsti teemalisest vestlusringist.

“Arvamusfestival on suurepärane platvorm, mille kaudu tutvustada Paide elanikele tänavakunsti laiemalt. Linnarahval ja festivalikülalistel on võimalus vaadata, kuidas teosed sünnivad, ise maalimisest osa võtta ning kuulata, mida kunstnikud oma loomingu kohta räägivad,” ütles projekti kunstiline juht Salme Kulmar, kes korraldab alates 2018. aastast väikelinnadele suunatud tänavakunstifestivali Rural Urban Art.

Kulmari sõnul saadab tänavakunstnike kutsumist Paidesse veendumus, et seinamaalid saavad muuta igapäevast linnakeskkonda mitmekesisemaks ja pakkuda kõigile kohalikele elanikele kunstikogemust. “Paide linnal on tänavakunsti taieste jaoks hulgaliselt potentsiaali, kuna siin on palju seinu, mis sobivad lõuendiks,” ütles Kulmar.

Tänavakunsti programmis osaleb ühtekokku kaheksa Eesti kunstnikku, osa neist tegutseb üksi, osa rühmitusena. Kunstnike valikul on lähtutud sellest, et anda võimalus neile, kes ei ole siiani eriti aktiivselt avalikku tänavaruumi maalinud, kuid on siiski tegelenud aktiivselt visuaalkunstiga. Loodavate teoste siduvaks elemendiks on kaugem või lähem seos mõne päevakajalise teemaga.

“Väga vahva ja tervitatav, et Arvamusfestivali raames on tänavakunstnikud Paidesse jõudnud ja leidnud erinevaid objekte, mida värvidega katta – suurtest seinapindadest kuni elektrikappideni. Tänavakunst on lihtne võte linnaruumi elavdamiseks, värvidega saab muuta köitvaks nii mõnegi hallilt rusuva seina ja anda keskkonnale teine tähendus. Samuti hoolitsevad kunstnikud märkamatult selle eest, et tänavakunsti teosel oleks mõtlemapanev sisu, mis paneks mööduja kaasa mõtlema ning paitaks silma rõõmsate värvidega. Paides on piisavalt seinapindu, mida värvidega elavdada ja seeläbi avalikule ruumile uus sisu anda. Loodan, et Arvamusfestivali raames valminud teosed ei jää viimaseks ning see annab hoopis tõuke tänavakunsti arengule Paides,” ütles Paide linnaarhitekt Gerli Reiman.

Reedel ja laupäeval (13.-14.08) on aadressil Rüütli 9 (Uuskasutuskeskus) kunstnik Krislin Virkuse juhendamisel sündimas kogukondlik seinamaal, mille loomisest saavad osa võtta kõik huvilised sõltumata vanusest. Kogukondliku seinamaali eesmärk on pakkuda võimalust kohalikele inimestele luua midagi koos, kogeda avalikus ruumis maalimist ja saada osa kunstnikuks olemise tundest.

Reede õhtul kell 22 toimub Paide Muusika- ja Teatrimaja Kultuuri Aias tänavakunstnike vestluspaneel. Arutletakse festivalinädalal loodud maalide sisu üle ning ka üldisemalt teemadel, mida tänavakunst tihtipeale puudutab. Vestlust juhib Uku Valner, vestluse taustal toimub aktsioon “öine PINTSELdamine”. Lisaks saab imetleda vastvalminud Liisa Kruusmägi seinamaali “Mjäu”, mis loodi eelmisel nädalal Paide Pritsumaja seinale.

Projekti viib ellu MTÜ Rural Urban Art ning toetab Eesti Kultuurkapital. Seinavärvidega toetavad Akzo Nobel ja Sadolin.

Arvamusfestivalil toimub kunstiteemaline töötuba „Mutter ja polt”, mis on inspireeritud Paide keskväljakul oleva avaliku tualeti piktogrammist, mis kujutab naise ja mehe sümbolitena mutrit ja polti. See esindab väga olulist poliitiliselt laetud teemat: diskrimineerimine avalikus ruumis. Projekti raamistavad intersektsionaalne feminism ja jätkusuutlikkus: milline on, võiks olla ja peaks olema ligipääsetavam avalik tualett? Töötoa formaat kaasab inimesi kujutlema ja looma turvalisemat, ligipääsetavamat ja kaasavamat avalikku tualetti.

Töötuba korraldavad Kati Ots ja Mai Bauvald.

Töötuba toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Vastavalt valitsuse korraldusele kehtivad alates 1. novembrist 2021 Paide Muusika- ja Teatrimajas järgmised piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks:

KULTUURISÜNDMUSED
Kõigil kultuuriürituste külastajatel vanuses 12+ palume kanda kaitsemaski, täiskasvanutel palume esitada majja sisenedes vaktsineerimist või läbipõdemist kinnitav COVID-tõend koos isikut tõendava dokumendiga.
Lapsed ja noored vanuses kuni 18 (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad üldharidus- või kutsekooli õppurid COVID-tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea, küll aga on sündmuse korraldajal õigus küsida noorelt vanuse ja kooliskäimise tuvastamiseks isikut tõendavat dokumenti. Loe täiendavat infot siit.

HUVITEGEVUS
Täiskasvanute huvitegevuses saavad osaleda need täiskasvanud, kel on vaktsineerimist või läbipõdemist kinnitav COVID-tõend.
Palume kõigil huvitegevuses osalejatel alates 12. eluaastast kanda üldkasutatavates ruumides kaitsemaski.
Lapsevanemad, kes toovad oma eelkooliealisi lapsi laulma või tantsima, on kohustatud kandma kaitsemaski. Majas võib viibida vaid lapse toomise ja äraviimise ajal.

RUUMIRENT
Paide Muusika- ja Teatrimajja tulles palume esitada asutuse poolt allkirjastatud kinnituskirja, et majja sisenevad ürituse korraldusega seotud inimesed on oma nakkusohutust oma tööandjale tõendanud ja see kehtib.

Paide Muusika- ja Teatrimaja palub mõistvat suhtumist!

Visit Järva poolt välja antud märgisega “Siin on COVID-19 turvaline” kinnitame, et järgime meie tegutsemisvaldkonnale kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusi ja Terviseameti juhiseid, hoiame end nende järgimiseks infoga pidevalt kursis ning aitame külastajatel täita kohapeal viiruse vältimise reegleid.

Paide Muusika- ja Teatrimaja koridoridesse ning fuajeedesse on üles pandud Eesti Arhitektuurimuuseumi populaarne suvilanäitus “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil”. Näitus annab esmakordselt ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Suvilast või puhkebaasist sai oluline tahk nõukogude aja elukorralduses.

Triin Ojari ja Epp Lankotsi kureeritud näituse keskpunktis on nõukogude ajal paljudele inimestele kättesaadavad olnud asutuste puhkebaasid, kalastus- ja jahibaasid, lastelaagrid ning loomulikult individuaalsuvilad. Raamatust leiab lisaks Triin Ojari ja Epp Lankotsi põhjalikele artiklitele suvilatest ja asutuse puhkebaasidest ka Mart Kalmu ülevaate sõdadevahelise Eesti puhkearhitektuurist ning Tiina Tammeti artikli puhkemaastikest ja aiakujundusest.

Massipuhkuse teke sellisena, nagu me seda tänapäeval teame, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnnelubadusest. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhkeehitistest seni enim arhitektuuriajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase, samuti kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid.

Arhitektile andsid sellised loodusesse sobitatud hooned võimaluse suuremaks mängulisuseks, sõltuvalt tellijast võis tulemuseks olla täie õigusega ajastu arhitektuuri paremikku kuuluv teos. Triin Ojari sõnul kogesid nad suvilateemat uurides ja näitust koostades suvilaomanike sooja ja lugupidavat suhtumist sellesse väikesesse, nappide olude kiuste parimal viisil ehitatud majja, kus nii hoone kui ka aia juures on näha inimeste ilumeelt ja isetegemise rõõmu. „Suvilas kohtuvad perekondlikud lood ja mälestused tööst, puhkusest ja pidudest. Nii tähistab mänguline suvilaarhitektuur nõukogude argielu helgemat poolt,“ ütles Ojari.

Näitus jääb avatuks 30. septembrini.

Laupäeval, 24. juulil esineb kontserdiga “Suvesüda” Paide keskväljakul Eesti tippakordionist ja helilooja Tuulikki Bartosik koos Heli Ernitsa (inglissarv/oboe) ja Kirill Ogorodnikoviga (klassikaline kitarr), kes astuvad üles nime all Duo Telluur.

„Suvesüda“ on lugu sõprusest, hingesugulusest, soojusest, rõõmust, igatsusest, loodusest, inimnatuuridest. Kuulajatega kohtuvad kolm mitmekülgset eesti muusikut, kelle instrumendid on pärit erinevatest ajastutest. Akordioni, inglissarve ja kitarri kooslus on maailma muusikamaastikul unikaalne. Kontserdi märksõnaks on väljumine rutiinist, leides uusi põnevaid hingekaaslasi muusikas.

Duo Telluuri ja Tuulikki Bartosiki esituses saab kuulda nii tuttavat klassikalist muusikat kui Tuulikki värsket loomingut tema albumitelt ”Storied Sounds” ja ”Torm veeklaasis”. Kavas on ka palad Duo Telluuri värskelt albumilt “Õhtumosaiik”. Seda kõike vürtsitavad spontaansed improvisatsioonilised hetked, mis sünnivad koos publikuga.

Tuulikki Bartosik lõpetas 2002. aastal Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli rahvamuusika eriala ning 2004. aastal Sibeliuse Akadeemia, olles sellega esimene eestlane, kes on saanud pärimusmuusikas magistrikraadi. Ta on hinnatud instrumentalist kogu Euroopas. Eelmise aasta kevadel valiti tema album “Torm veeklaasis” maailma olulisima maailmamuusika ajakirja Songlines aprilli numbri kümne muusikavaliku hulka. Juunis andis ta välja lühialbumi “Fýri”.

“Tuulikki Bartosik – maailmakodanikust tippakordionist Võrumaalt”

Foto: Krõõt Tarkmeel / https://tuulikkibartosik.com

Tartu ainus väärtfilmikino Elektriteater toob sel suvel kahel korral Paide keskväljakule oma täispuhutava välikinoekraani, et pakkuda linlastele suveõhtuseid kinoelamusi. Mõlemad kinoseansid on publikule tasuta ning algavad pärast päikeseloojangut kell 23.00.

Reedel, 23. juulil näeb Eesti mängufilmi “Rain”, mille nimiosalist mängib Indrek Ojari. 12. augustiks paneb Elektriteater kokku aga dokfilmiprogrammi.

Koos väliekraaniga tulevad keskväljakule ka sada rannatooli ja sooja pleedi.

Välikino on osa ruumieksperimendi PaideWay kultuuriprogrammist, mida kureerib Paide muusika- ja teatrimaja.

Lähemalt seanssidest ja filmidest

Foto: Tartu Elektriteater

Kultuuriministeerium annab 106 era- ja kohaliku omavalitsuse kultuurikorraldajale 4 923 079 euro eest kriisiabi teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks. Meetme eesmärk oli taastada kultuurikorraldajate ja neile tugiteenuse pakkujate pikaajaline elujõulisus ning seeläbi tagada kultuuri kättesaadavus.

Paide Muusika- ja Teatrimajale määras ministeerium ühena neljast kultuurikorraldajast suurima summa – 200 000 eurot. Sellest enamik kulub maja ventilatsioonisüsteemi paigaldamisele.

“Oleme väga tänulikud! Kriis on olnud kuri ja kurnav, aga pannud ka mõtlema, kuidas ja mida teha edaspidi teisiti ja paremini. Paistab, et üht-teist saame nüüd ellu viia. Näen siin palju uusi algusi ja võimalusi,” kommenteeris head uudist maja direktor Martha-Beryl Grauberg.

„See vajalik toetus aitab kultuurikorraldajatel pakkuda inimestele elamusi ka võimalike piirangute kontekstis – toetasime muuhulgas virtuaalreaalsuse funktsioonidega stuudiote loomist, etenduste ja kontsertide otseülekannete edastuseks ja salvestuseks video- ja helitehnika soetamist ja kontaktivaba piletimüügi- ja läbipääsusüsteemide arendamist,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Huvi vooru vastu oli suur ning seetõttu suurendasime vooru eelarvet ligi 773 000 euro võrra.“

Hinnati piirangute mõju ulatust kultuurikorraldaja tegevusele; ümberkorralduse läbimõeldust, sealhulgas ajakava realistlikkust, põhjendatust ja mõju kultuurikorraldaja pikaajalisele elujõulisusele; eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust, kuluartiklite põhjendatust ning kultuurikorraldaja senist kogemust ja haldusvõimekust ning suutlikkust tegevusi ellu viia.

Allikas: kultuuriministeerium

Kolmas hooviteatrite festival on läbi saanud. Paide muusika- ja teatrimaja tänab kõiki truppe tulemast ning hooviomanikke külalislahkuse eest.
Etendusi pildistas Ants Leppoja/Järvamaa Eesti Südamaa.

• Festivali avamine, Viljandi Seasaare teater “Kui rohkem pole öelda ega anda”  
• Pajusi teater, lastelavastus “Kassike ja kakuke”
• PAIde lasteaed “Üks päev lasteaias”
• Võhma linna teater Rassijad “Kaheksa varbaga kuningas”
• Alburahva teater “Kooselu seadused”
• AX-teater “Tuli mees naise juurde”
• Salme Vallateater “Pink”
• Maardu gümnaasiumi kooliteater Royal Theatre ja Teater Veer & Shpaga
• Tammsaare teater ”Mägede iluduskuninganna”
• Raeküla Vanakooli Keskuse noorte teatritrupp ARRIBA noortelavastus “Me kolime igavesti”Näitetrupp SEKAM “Elutõed”
• Tartu Spontaansusteater luguteatrietendus “Paidevei”
• Vahuküla näitetrupp “Päästke Aurora”