Sõbrapäeva eel teevad ERSO kammerkoosseisud väljasõidu Paidesse, et rõõmustada muusikasõpru Kesk-Eestis. Laupäeval, 6. veebruaril annab ERSO spetsiaalse kontserdi lastele ja peredele ning õhtul kammerkontserdi.

Lastekontsert kannab nime “Kasvan koos muusikaga” ning ettekandele tuleb prantsuse helilooja Camille Saint-Saënsi populaarne süit “Loomade karneval”. Heliteos koosneb neljateistkümnest humoorikast palast ning need on pühendatud erinevatele loomadele. Kuulsaim pala on “Luik”, mida esitatakse nii muusika- kui ka balletilavadel üle maailma.
Paides esitavad süiti Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri väike koosseis, dirigendipuldis Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud vioolamängija ja dirigent Xandi van Dijk ning pianistid Kärt Ruubel ja Johan Randvere, kellest viimane esitab ka humoorikaid vahetekste.

Kontsert on piletiga, kuid kõik lapsed, kes on sündinud 2015. aastal, saavad sisse tasuta (tagamaks saalis istekohta, tuleb ka tasuta pilet soetada Piletimaailmast või PAMTi kassast). ERSO jätkab hooajal 2016/17 alustatud kontsertidega kõigile muusika-aastal (2015) sündinud lastele. Tegemist on tulevikku vaatava projektiga, mis aitab vanematel oma lapsi elava muusika juurde suunata. Igast muusika-aasta lapsest ei pea sirguma muusik, kuid arusaamine muusikast ja armastus selle vastu aitavad mudilastel kindlasti paremaks inimeseks kasvada. Võimalik, et aastate pärast jõuab nii mõnigi muusika-aastal sündinud laps ka ise orkestri ette musitseerima või saab temast praegustele orkestrantidele hea kolleeg. Lisainfo

Õhtusel kammerkontserdil esitavad ERSO erinevad väikekoosseisud nii kaasaegset kui ka klassikalist muusikat.
Löökpillimängijad toovad ettekandele Margo Kõlari teose “Ristpiste”, Anton Bruckneri ja Max Pottagi loomingust kõlavad teosed metsasarvedele ning kõige traditsioonilisemas tähenduses kammermuusikat esindab Johannes Brahmsi klarnetikvintett. Lisainfo

Laupäeval, 30. jaanuaril annavad Paide muusika- ja teatrimaja väikeses saalis kontserdi telesaate “Klassikatähed” noored muusikud, saate võitja Tähe-Lee Liiv klaveril ning Paidest pärit Karl Tipp saksofonil. Kaasa teeb noor pianist Lea Valiulina. Muusikutega vestleb Lisete Velt Klassikaraadiost. Tegemist on PAMTi muusikaõhtute sarja viienda kontserdiga.

Kontserdi kavas on Rahmaninovi, Demerssemani, Thomys`, Iturralde, Milhaudi ning Raveli klaveri- ja saksofonimuusika. Ettekandele tuleb ka Karl Tippi kontsertiino altsaksofonile ja klaverile. Pala kirjutas  Tipp vahetusüliõpilasena Küprosel olles, kus ta tutvus lähemalt ameerika minimalistlike heliloojatega, samuti kohaliku muusikaajalooga, kust pärineb ka teose orientaalsus ja laadilisus.

“Klaver ja saksofon sobivad omavahel väga hästi kokku,” rääkis noor muusik. “See kooslus on mind väga palju mõjutanud ka oma muusika loomisel. Muusika kirjutamisel inspireerib mind sageli mõni luuletus, lause või raamat.” Paide kontserti ootab Karl Tipp väga. “Paides mängimine on hingeline kogemus – omaenda lähedastele muusika esitamises on omaette võlu.”

Klassikatähtede kontserttuur jõuab või on juba jõudnud lisaks Paidele ka Pärnusse, Viljandisse, Tallinnasse ja Antslasse.

Tähe-Lee Liiv on olnud “Klassikatähtede” seni kõige noorem osaleja – 16-aastane. Ta on pärit Viimsist. Et tema ema kui ka vanaema on pianistid, alustas ka Tähe-Lee klaveriõpinguid juba 5-aastaselt. Hetkel õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis ning alates 2018. aastast ka Sibeliuse Akadeemias Soomes. 2019. aastal pälvis ta esikoha Theodor Leschetizky konkursil New Yorgis, II koha rahvusvahelisel Gershwini-konkursil New Yorgis ning esikoha IX Eesti pianistide konkursil. “Klaver on pillide kuningas, sellega saab jätta mulje, nagu oleks klaveri asemel terve orkester”, on Tähe-Lee öelnud Eesti Rahvusringhäälingule.

Karl Tipp alustas muusikuteed klaveriõpingutega Paide muusikakoolis. Kooli viimastel aastatel vahetas ta õpetaja soovitusel eriala ning pühendus saksofoni õppimisele. Tema esimene saksofoni õpetaja oli Olavi Oismann. Õpingud jätkusid Georg Otsa nim. muusikakoolis ning pärast EMTA-s, kus Karl õpib hetkel magistriõppes. “Saksofoni tämber tekitab minus alati sellise sooja tunde. Seda pilli ei ole üle mõistuse raske õppida, sest ta on tehniliselt üsna käepärane, aga võhma ja head kopsumahtu nõuab ta küll. Tuleb käia jooksmas, ja harjutada tuleb ka järjepidevalt, tundega, et see pill on osa sinust”, rääkis Karl ERR-ile.

Lea Valiulina on lõpetanud klaveri eriala Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja juures. Ta on täiendanud end Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis ja Peterburi Riiklikus Konservatooriumis. Praegu jätkab Lea Valiulina õpinguid EMTA magistrantuuris prof Peep Lassmanni käe all. Ta on väga edukalt osalenud mitmel mainekal konkursil Eestis, Venemaal, Lätis, Soomes, Saksamaal, Itaalias ja Inglismaal. 2019. aastast on ta teinud tihedat koostööd Karl Tipiga.

Klassikatähed toob Paidesse Eesti Kontsert.

Intervjuu Karl Tippiga:

PILETIINFO

Paide muusika- ja teatrimaja korraldab kolmapäeval, 27. jaanuaril 2021 aktsiooni, et ära anda suure hulga vanu teatrikostüüme. Kostüümid on välja pandud maja vestibüüli ning iga soovija võib valida omale meelepärased esemed. Kostüümid on väljas kl 11-19 ning tasu PAMT nende eest ei küsi.

Teatrikostüümid, rõivad ja muud esemed on pärit erinevatest aegadest ning jäänud järele paljudest sündmustest, teatrietendustest ja lasteüritustest.

NB! Aktsioon on lõppenud! Täname huvi tundmast!

6. jaanuaril 2021 möödus 100 aastat Paidest pärit hinnatuima raamatute illustraatori ja maalikunstniku Ants Viidalepa sünnist. Järvamaa kultuuri teabetoa eestvedaja Tiiu Saarist on selleks puhuks koostanud raamatu “Viidalepa vested”, mida esitletakse laupäeval, 16. jaanuaril kell 13.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja väikeses saalis.

Raamat koosneb Ants Viidalepa mälestustest, mis on salvestatud aastatel 1994-1995 kunstniku Tallinna ateljees ning digitaliseeritud ja paberile pandud aastail 2015–2020. Raamatus on 21 peatükki, mida ilmestavad maalide ja raamatute illustratsioonide fotod ning perepildid. Esmakordselt on avalikkuse ees ka Ants Viidalepa maali „Paide laadad“ saamislugu, millele on jäädvustatud kunstniku lapsepõlvemälestused.

“Raamatust saame teada, millest sai Viidalepp inspiratsiooni oma elutööks nimetatud maali “Paide laadad” tegemiseks ning kes on pildil kujutatud paidelased. Kunstnik on ise öelnud, et idee jäädvustada lapsepõlve laadamälestused ajalukku tekkis juba algkooli kolmandas klassis, kui kirjutas kirjandit laatadest ning lisas juurde oma joonistused,” rääkis Tiiu Saarist. “Raamatusse on lisatud ka Viidalepa illustreeritud raamatute teadaolev nimekiri ning palju kaasatõmbavaid lugusid 1930ndate elust Paides.”

“Viidalepa vestetes” on 176 lehekülge, selle trükkis kirjastus Akriibia, korrektuuri tegi Järvamaa juurtega Urve Buschmann ning kujundas Helje Eelma. Raamat on müügil esitlushinnaga 22 €, kohapealt ostes on vajalik sularaha. Edaspidi saab teost osta ka Paide Muusika- ja Teatrimajast.

Raamatu esitlusel näeb Viidalepa maali “Paide laadad”, mis igapäevaselt asub Paide raekojas. Kuulata saab Viidalepa tütre Maria muusikust abikaasa loodud Paidele pühendatud klaveripala ning esinevad PAMTi muusikastuudio solistid.

Oodatud on kõik Ants Viidalepa elust ja tegevusest huvitatud inimesed.

Üritus on tasuta.

Neljapäeval, 3. detsembril toimub Paide Muusika- ja Teatrimajas kontsert, kus esinevad viiuldaja Mari Poll-Novakovic, pianist Mihkel Poll ja tšellist Henry-David Varema. Kavas on kolm Beethoveni teost – kaks klaverisonaati ning klaveritrio.

“Need teosed kuuluvad Beethoveni loomingu paremikku, tema klaveritriod on olnud teed rajavad ning etaloniks paljudele teistele heliloojatele, niisamuti on lood klaverisonaatidega,” rääkis Mihkel Poll.

Õde-vend Mari Poll-Novakovic ja Mihkel Poll on seotud ka Paidega – nende vanaisa oli helilooja Märt Hunt, kes sündis ja kasvas Paides. “Paide peale mõeldes tekib alati soe ja hea tunne ning siinne publik on alati olnud väga toeatav. Ootame kõiki, kellele meeldib Beethoveni muusika või klassikaline kammermuusika üldiselt,” lisas Poll.

Pianist Mihkel Poll on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ivari Ilja klaveriklassi doktorikraadiga ning Guildhalli Muusika- ja Draamakooli Londonis. Ta on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi konkursivõite ning kolmel korral Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Viiuldaja Mari Poll-Novakovic on lõpetanud Londoni Kuningliku Muusikakolledži. Alates 2019. aastast töötab ta Rahvusooper Estonia kontsertmeistrina ning on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiulilektor. Ta mängib Wikipedia andmetel Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Nicolaus Gagliano viiulil (1723).

Tšellist Henry-David Varema on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi, 2005. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe. Alates 1995. aastast on ta olnud Rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ning 2001. aastast ta tegev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello- ja kvartetiõppejõuna (aastast 2016 professorina).

Kontserdi info ja piletid

29. novembril 2020 toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas Järvamaa noorte lauljate konkurssi “Laulukaar 2020” finaalkontsert, kus osales 28 last ja noort üle Järvamaa.
Finaalis hindasid lauljaid Linda Blande, Maris Aljaste, Keitlin Jüristo ning Laura Põldvere. Lauljaid saatis Suure-Jaani muusikastuudio saateansambel.

Laulukaar 2020 tulemused:

5-7-aastased:
I Adeele Toodre
II Tikva Tikerpalu
III Kaileen Kiis
IV-VI Anemarii Kiisk
IV-VI Lisandra Tammik
IV-VI Arabella Laud

8-10-aastased:
I Randel Nugis
II Katriine Seeberg
III Andre Triisa
IV-VI Adeele Pennert
IV-VI Hans Heiki Tahur
IV-VI Sofia Lisell Flink

11-13-aastased
I-II Marten Kiuru
I-II Marta Kaldam
III Matilde Meelimari Mänd
IV-VI Mirell Kärp
IV-VI Joanna Randmäe
IV-VI Meribel Tšetšotka

14-16-aastased
I Egert Ninep
II Marianne Riško
III Greete-Getriin Osolin
IV-VI Grete Roos
IV-VI Tormi Bäärt
IV-VI Carolin Ambos

17-19-aastased
I-II Elsa-Pauliine Palu
I-II Elizabeth Kattai
III Jane-Ly Tihane
IV Damaris Ly Tambla

Lauluvõistlust toetavad Järvamaa Omavalitsuste Liit, Haridus- ja teadusministeerium ja Eesti Kultuurikapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Paide muusika- ja teatrimajas avatakse novembris kaks näitust. Neist esimene on veebipõhise ajakirjandusväljaande Levila koomiks, mis kõneleb kahe sõna “blackface” ja “solidaarsus” vahelisest poksimatšist.

Näituse idee sündis pärast seda, kui Levila asutaja Daniel Vaarik luges kommentaare Facebookis, kus räägiti palju “blackface’ist”. Koomiks pilkab seda, kuidas mõistetest võivad saada vaid vahendid sotsiaalmeedia sõdalaste omavahelises võitluses, kuidas nendega rõhutatakse oma tähtsust ja kuidas nende tegelik mõte sageli enam kohale ei jõua. ⁣

Pildid joonistas Joonas Sildre. Näitus “Solidaarsus vs blackface” on üleval PAMTi fuajees kuni 18. detsembrini.

Pühapäeval, 22. novembril kl 15.00 avatakse näitus “Kirjakillud”, kus on eksponeeritud Tartu kunstnike Tuuli Puhveli, Rein Maantoa ja Eero Ijavoineni tööd.

Väljapanek tõstatab küsimuse, kas käsitsi kirjutamine on kaduv oskus ning kas käsitsi kirjutatud tekstist saab rohkem informatsiooni ja emotsiooni, kui sama asja ekraanilt või väljatrükilt lugedes? Mis juhtub, kui siduda pintslikirja maaliga, nagu Hiina ja Jaapani vanad meistrid seda tegid? Kirjakunstnik Rein Maantoa eksponeerib virtuoosset kalligraafiat, Tuuli Puhvel mängib kirjaga vabamalt, kombineerides seda akvarelli ja kollaažiga. Järvamaa juurtega Eero Ijavoinen lisab mõned kerged maastikuetüüdid. Tuuli Puhvel ja Rein Maantoa on õppejõud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Näituse kuraator on Leho Rubis.

“Kirjakillud” jääb avatuks 8. jaanuarini 2021.

Paide Muusika- ja Teatrimaja otsib avaliku üleskutsega näituseprojekte, et täita maja seinad 2021. aastal mitmekülgse kunstiga. Näitusepinnad hakkavad kandma ühist nimetust Avatud Galerii. Tegemist on Eesti uusima kunstigaleriiga ja praegusel hetkel ainsa avaliku näitusepaigaga Paides.  Selle peamine eesmärk on tutvustada eesti kunsti nii Järvamaa kui laiemale kultuuri- ja konverentsipublikule. Samuti soovib Avatud Galerii kujuneda kodugaleriiks ja kohtumispaigaks Järvamaal tegutsevatele kunstnikele. Oma projektidega on oodatud osalema professionaalsed kunstnikud, kuraatorid ja loomeinimesed.

Avatud Galerii asub PAMTi külalistele avatud ruumides saalide sees ja ümber. Selle olemus seisneb juhuslikus kokkupuutes kunstiga. „Maja külastav teatri-, kino- ja kontserdipublik, samuti konverentsipublik satub justkui kogemata kunsti keskele ning võib elamuse saada üsna ootamatult,” rääkis galerii kuraator, PAMTi kultuurijuht Mariliis Peterson. Galerii põhipinnaks on väikese saali näitusepinnad, samuti saab kunsti eksponeerida 1987. aastal rajatud postmodernistliku paekivihoone vestibüülis ja suure saali ümber paiknevates jalutuskoridorides. Lähtuvalt ruumide omapärast eksponeeritakse seintel kahemõõtmelist kunsti.

Galerii on rendivaba. Näituse ülespaneku eest vastutab kunstnik. Avatud Galerii katab võimaluste piires näituse transpordikulud. Näitused vahetuvad viie nädala tagant. Töid eksponeeritakse riputussüsteemi abil jõhvide ja konksudega. Galeriis ei ole võimalik teha värvimistöid ega puurida seintesse auke.

Näituseprojektide valiku kinnitab Avatud Galerii komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, Kai kunstikeskuse programmikoordinaator Triin Metsla, Paide linnaarhitekt Elo Kiivet, Paide Kunstikooli õpetaja ja kunstnik Margus Tiitsmaa ja Paide Muusika- ja Teatrimaja loominguline meeskond. Hindamisel võetakse arvesse projektide uudsust, professionaalsust ja sidet kohaliku kogukonnaga.

2021. aasta näituseprojektide laekumise lõpptähtaeg 08.01.2021.

Projektid saata meiliaadressile: galerii@pamt.ee
Või tuua/saata postiga:
Paide Muusika- ja Teatrimaja
Pärnu 18 72712, Paide

Taotlus peab sisaldama:
1) projekti kirjeldust
2) osaleja või osalejate CV-sid
3) projektiga seonduvat pildi- või videomaterjali
4) projekti soovitavat toimumisaega (kuu, kvartal)

AVATUD GALERII

13. novembril on Paide muusika- ja teatrimajas muusikaõhtu, mis pühendatud helilooja Ludwig van Beethoveni 250ndale sünniaastapäevale. Beethoveni kauneimad klaverisonaate esitab Läti praeguse aja üks tunnustatumaid kontsertpianiste Andrejs Osokins. Beethoveni elust ja loomingust kõneleb Klassikaraadio toimetaja Lisete Velt.

Andrejs Osokins (35) on sündinud Riias pianistist isa perre. Ka Osokinsi vend on pianist. Klaveriõpinguid alustas ta 5-aastaselt ning esimese soolokontserdi andis 14-aastaselt. Ta on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse Iisraelis, Belgias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Osokins on õppinud mainekas Kuninglikus Muusikaakadeemias Inglismaal. 2015. aastal alustasid vennad Osokinsid ning nende isa populaarset Osokinsite Dünastia muusikaprojekti, mille raames anti kontserte täissaalidele üle Läti.

Kriitikute hinnangul on tegemist laitmatult stiilse pianistiga. Lisaks Beethoveni loomingule esitab Osokins Paides ka Mozarti, Chopini, Schumanni ja Rachmaninovi teoseid. Muusik mängib ka Beethoveni klaverisonaatidest enim tuntud sonaati number 14, mida tuntakse nime “Kuupaistesonaat” all.

Kontserdi toob Paidesse Uus Kontsert.

Paide kontserdi info ja piletid