Neljapäeval, 7. oktoobril esietendub Paide teatri neljanda hooaja esimene uuslavastus “Lahinguväli”.

Lavastusmeeskonna sõnul ei ole “Lahinguväli” lavastus Teisest maailmasõjast või Kabuli langemisest ega ka kahuritest ja kaevikutest, sõduritest ja surmast. See on lavastus inimestest, kes peavad oma igapäevast lahingut ajaga, mis tahab ennast aina ja aina ümber kirjutada.

“Oleme seda lavastust luues otsinud kõigi lahingute algpõhjust – jaburalt suur ülesanne, aga vähemast pole nagu mõtet alustada. Maailma ajalugu kirjutatakse liivale,” märkis lavastaja Jan Teevet.

“Olgugi, et kirjutatakse ka kivisse ja pärgamendile, paberile ja papüürusele, raiutakse kaljudesse ja lukustatakse koodidesse, hüütakse õhku ja põletatakse raudtahvlitesse, aga kunagi jääb selles kõigest alles ainult liiv. Igav liiv ja tühi väli. Ja selles ei ole õigupoolest midagi hirmsat. Sest kui kõik on jälle liivaks saanud, algab kõik uuesti,” lisas Teevet.

Etendaja Johannes Richard Sepping ütles, et “Lahinguväli” on sügavalt inimlik lavastus. “Meie erinevad elud on tegelikult üsna sarnased. Mustrid korduvad.”

Lavastuse loob meeskond kooseisus lavastaja Jan Teevet, lavastusdramaturg Oliver Issak, kunstnik Kairi Mändla, etendajad-autorid Maria Paiste, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, valgusmeister Kermo Pajula ning ehtekunstnik Taavi Teevet.

“Lahinguväli” esietendub neljapäeval, 7. oktoobril kell 19.00 Paide teatris. Sügise jooksul mängib teater kokku kümme etendust.

Sellel laupäeval, 2. oktoobri keskpäeva paiku on võimalus näha Paide Muusika- ja Teatrimaja Avatud Galeriis Eesti kunstiklassika koopiamaalide näituse „Koopiad varamust“ ülespanekut.

„Kui esmapilgul võib tunduda, et Paidesse on toodud osa Kumu kunstimuuseumi ekspositsioonist, siis tegelikult on need koopiad. Rõhutame, et tegemist on koopiate, mitte võltsingutega. Ülespaneku ajal on võimalik koopiamaalijatelt küsida, miks ja kuidas nad koopiaid teevad,“ rääkis näituse üks korraldajatest ning koopiamaalijatest Alar Teras.

2020. a sügisel suleti Kumu kunstimuuseumis Eesti kunsti püsiekspositsioon – „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni“. See oli 2006. aastal koos Kumu avamisega sündinud väljapanek, mis püsis muuseumiseintel 15 aastat, mõjutades suuresti seda, millisena me Eesti kunstipärandit mäletame ja milliseid töid või autoreid tunneme.

Püsiekspositsiooni väljapaneku ajal maalisid harrastuskunstnikud – kopistid kunstiklassikute töödest suure hulga koopiaid. Koopiad valmisid koopiamaali kursustel, mida juhendas restauraator Malle-Reet Heidelberg. Nüüd on kopistid kokku pannud näituse, et tuua Eesti kunsti klassika parimad palad välja Kumu hoidlatest. Näitus koosneb 30 maalist.

Näitusel osalevad harrastuskunstnikud on erinevate elukutsete esindajad. Ükski neist pole elukutseline kunstnik. Enamus neist on avastanud maalimiskire just koopiamaali kursusel. Kõik koopiad on originaalsuuruses ning kopistid on püüdnud täpselt jäljendada autorite poolt loodut, kuid lisades midagi ka oma oskustest või oskamatusest. Mõnest originaalteosest on näitusel kaks koopiat, et anda vaatajale võimalus jälgida ka koopiate tegijate käekirja. Näitusel osaleb kahe koopiaga ka kursuste juhendaja Malle-Reet Heidelberg.

Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

Tööde ja maalijate nimekiri: https://pamt.ee/events/koopiad-varamust/

Me kõik teame, et 2021. sügis on kohaliku omavalitsuse valimiste sügis. Tänavatele on ilmunud poliitikute naeratavate nägudega plakatid ning karges õhus kõlavad uued või taaskasutatud loosungid. Jagatakse pastakaid ja lubadusi. Siunatakse konkurente ja ülistatakse iseennast. 17. oktoobril selgub, kes juhivad järgmised neli aastat Eesti 79 omavalitsust. Ja nelja aasta pärast kõik kordub. See on poliitika.

Aga sel sügisel kuulutab Paide Teater välja varivalimised.

Paide teatri lavastusdramaturg Oliver Issak: “Kui kevadel jõudis Paide Teatri eestvedamisel Paide keskväljakule ja laiemasse mõtteruumi aktsioon “33 kõnet”, mis otsis Eestile visiooni, siis nüüd pöörame oma pilgud poliitilisele karjamaale ja hakkame otsima vastust küsimusele, milline on kohalike omavalitsuste volikogude roll Eesti elu kujundamisel. Selleks oleme otsustanud kokku kutsuda varivolikogu.”

“Varivolikogu” on Paide Teatri aktsioon, mis algab päev enne uue Paide linnavolikogu esimest istungit. Me töötame täpselt samas rütmis – koguneme, arutame, otsustame – ning otsime vastuseid neile samadele küsimustele, millele vastatakse Paide linnavolikogu saalis. Lihtsalt päev varem.

“Varivolikogu” on 23-liikmeline, täpselt sama suur kui Paide linnavolikogu. Aga varivolinikud ei ole poliitikud, nad ei tee kampaaniat, nad ei jaga helkureid ega lubadusi, nad ei osta ega müü hääli. Nad on 23 inimest, kelle jaoks Paide on kodu. Nad ei ole tavalised inimesed, vaid täpselt sama erilised nagu me kõik. Nad on läbilõige Paidest.

Varivolikogu valimistel on oodatud kandideerima kõik, kes tunnevad, et Paide on nende kodu.
Varivalimistel saab osaleda 8. oktoobrini. Varivalimiste tulemused selguvad 16. oktoobril. Kandideeri “Varivolikokku” Paide Teatri kodulehel: paideteater.ee/varivolikogu

“Varivolikogu” hoiavad koos Jan Teevet, Oliver Issak, Margaret Tilk, Ott Karulin, Johannes Richard Sepping, Maria Paiste, Kirill Havanski, Harri Ausmaa, Kairi Mändla, Taavi Teevet, Kenn-Eerik Kannike ja Paide Muusika- ja Teatrimaja.

Pildil Oliver Issak ja Jan Teevet Paide Teatrist. Foto: Paide Teater

Alates esmaspäevast, 6. septembrist pakub Paide Vee tänava apteek COVID19 antigeeni kiirtestimise võimalust.

Testi saab teha tööpäevadel kella 12-16 ning soovitav on end eelnevalt registreerida telefonil 3850711. Testi saab teha apteegitöötaja juuresolekul ning negatiivse tulemuse korral saab 48 tundi kehtiva paberil tõendi, millega pääseb selle aja jooksul külastama sündmusi, huvitegevust kui toitlustusasutusi nii Paide Muusika- ja Teatrimajas kui ka mujal, kus tõendi näitamine kohustuslik. Apteegis saab testi teha haigustunnusteta inimene. Kiirtestimine maksab 15 €.

Muusika- ja Teatrimaja soovitab oma publikul kultuurisündmuste, sh kino külastust vähemalt päev ette planeerida, siis jõuab õigeaegselt ka kiirtesti tegema.
Testimise võimalust Paide Muusika- ja Teatrimaja igapäevaselt kohapeal ei paku.

Reedel, 10. septembril kell 18 algab Paide Muusika- ja Teatrimajas avatud näituse „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” vestlusring ja kuraatorituur arhitektuuriteadlane Epp Lankotsi juhtimisel.

Näituse kuraator Epp Lankots kõneleb mitmepalgelisest nõukogude puhkearhitektuurist, ajaloolane Tiiu Saarist Paide-lähedase Joodi suvilarajooni kujunemisloost ja Margit Udam sellest, kuidas Joodi on aegade jooksul muutunud ja kuidas jaguneb see piirkond n-ö uueks ja vanaks Joodiks. Vestlusest võtab osa ka äsja Viraksaarde kolinud Allan Kaljakin. Oodatud on ka teiste, eeskätt Järvamaa suvilarajoonide ja puhkebaaside kogemuste ja mälestuste jagajad.

Vestlusele järgneb ringkäik näitusel Epp Lankotsi juhatusel.

Näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“, mille kuraatorid on arhitektuuriteadlased Triin Ojari ja Epp Lankots, pälvis suure publikumenu, aga ka Eesti Vabariigi 2020. aasta riigi kultuuripreemia, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali näituse aastapreemia nominatsiooni.

Näitusega kaasnev raamat „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“, autorid Triin Ojari ja Epp Lankots, kujundaja Laura Pappa, mis trükiti trükikojas Printon pälvis Eesti Kaunima raamatu 2020 tiitli ja valiti ka maailma kauneimate raamatute sekka. Raamat on müügil ka Paides ja hästi varustatud raamatupoodides.

Näitus on avatud Paide Muusika- ja Teatrimaja galeriis septembri lõpuni.

Lisainfo:
epp.lankots@artun.ee

“Ühendav kunst”
Me ei tea, mis meist saab. Aga me teame, mida me otsime.

Õigupoolest tahtsin selle teksti pealkirjaks panna „Ood rõõmule“, sest kõlagu see kui tahes kulunult ja läägelt, võtab see kõige paremini kokku selle, mis Paide Teater minu jaoks on. Neljandale hooajale otsa vaadates ei saa midagi parata – naeratus tuleb näole. Miks? Sest meid ootab ees hullumeelne aasta. Mõne jaoks kõlab see ehk hirmutavalt, kurjakuulutavalt. Meie vanemad ja sõbrad helistavad meile pärast selle teksti lugemist ja tuletavad meelde, et puhkama peab ka. Ja sööma. Nende hääled on korraga hellad ja resoluutsed. Ja me kinnitame neile, et küll me sööme ja magame. Ja söömegi ja magamegi. Võib-olla vähem, kui arstid soovitavad. Võib-olla ebaregulaarselt. Võib-olla ärkame keset ööd üles ja helistame üksteisele, et poolunes tekkinud mõte mingil juhul kaduma ei läheks. Võib-olla jääb mõni öö vahele, sest üks stseen ei ole veel päriselt selline, nagu ta peaks olema või sein on värvimata või on vaja lihtsalt rääkida sellest, mida veel võiks teha. Ja võib-olla tekib meil vahepeal tunne, et enam ei jaksa. Võib-olla. Kindlasti tekib. Aga päriselt ka: kuidagi teisiti – vähem pööraselt, rahulikult – lihtsalt ei taha. Ja ei oska. Ja ei saa.

Ma tahtsin panna selle teksti pealkirjaks „Ood rõõmule“, aga ma ei pannud. Panin hoopis „Ühendav kunst“. Miks? Sest lõpuks ometi on selgeks saanud, et neis kahes sõnas peitubki Paide Teatri mõte. Missioon. Ja visioon. Ambitsioon. Eesmärk. Küsimus. See on see lipukiri, millega me astume neljandasse hooaega. Ja tulevikku. Tundmatusse. Edasi! „Ühendav kunst“ on eesmärk, mille poole liikuda. Küsimus, millele vastust otsida. Lakmuspaber, millega mõtteid mõõta ja määrata.

Pikka aega on kunst redutanud – kas tahtlikult või sunnitult – ühiskonna äärealadel, kommenteerinud ja kritiseerinud, põgenenud ja ideaalmaastikke loonud, röökinud oma tõtt kurtidesse kõrvadesse ja otsinud paika, kus saaks elada iseenda tões. Olgu siis eskapisti või küünilise kommentaatorina, on kunst jälginud maailmas toimuvat kõrvalt, ainult harva ise dzotile viskudes. Täna, tundub meile, on ühiskond muutunud sedavõrd küüniliseks – ehk ainus võimalus varjata kabuhirmu tuleviku paratamatuse ees -, et kunsti küünilised kommentaarid kaovad teiste prohvetite ja valeprohvetite hõigete kajasse.

Mis siis üle jääb? Tulla välja galeriide ja teatrisaalide turvaliste seinte vahelt, rääkida nendega, kes pole ehk kunagi käinud Veneetsia biennaalil või Baltoscandalil, kes pole neist ega teistest taolistest kunagi kuulnudki. Astuda väikeste igapäevaste sündmuste keerisesse, linnaväljakutele ja tänavatele, kus inimesed üksteisest umbusklikult pilku kõrvale lüües mööda ruttavad. Astuda tänavatele ja kohtuda näost-näkku, silmast-silma. Saada tuttavaks. Ja kutsuda nad endale külla. Teatrisse. Lavale.

Neljas hooaeg toob endaga mõlemat – nii küllakutseid kunstisaalidesse kui ekskursse linnatänavatele. Lavastusi, aktsioone, koostööprojekte kunstnike, teadlaste ja disaineritega, installatsioone, valimisdebatte, pidusid, artikleid ja manifeste. Dialooge, monolooge, massdeklamatsioone. Hetki, mil sõnadega pole midagi peale hakata. Hetki, millest meil kellelgi täna veel aimugi ei ole. Ja hetki, mis on kaua oma aega oodanud.

Midagi veel? – Kindlasti. Sest mõte ei seisa paigal. Sest maailm ei seisa paigal.

Aga olgu, lähen konkreetsemaks. Räägin sellest, millest tundub, et peaks juba rääkima. Ja vaikin sellest, millest veel rääkida ei taha. Sellest, mis peab jääma üllatuseks. Sellest, millest on veel vara rääkida.

Paide Teatri neljas hooaeg algas õieti juba Arvamusfestivalil, kus paljude teiste kõrval ja vahel kõrgus PAIDE 3000 ala lilla risttahukas, avatud ruum, kus kõneldi väikelinna võimalikkusest globaliseeruvas maailmas, kunsti rollist toimiva kogukonna loomisel ja muidugi teatrist – ühesõnaga kõigest sellest, mis meile oluline on. Septembrikuu alguseks sõidame kogu meeskonnaga Pariisi, et kohtuda Pariisi Linnateatriga, kellega alustasime koostööd möödunud kevadel. Paide ja Pariis. – See kõlab meie meelest päris hästi. Aeg näitab, millistele radadele juhatab dialoog metropoli ja väikelinna vahel.

Ja siis läheb päriselt lahti! Taas algavad kevadel katkenud proovid, et 7. oktoobril saaks esietenduda lavastus „Lahinguväli“. Mida tähendab lõpp? Millal ta saabub? Kas üldse? Ja mis saab pärast lõppu? Kuhu edasi? Kujutage ette maratoonarit, kes pärast 42,195 kilomeetrit finišisse jõudes seisma ei jää. Publik möirgab. Lipud lehvivad. Aga tema jookseb edasi. Lõpust edasi. Kas ta võitis või kaotas? – Keegi, kurat, ei oska öelda, sest tema jooks alles kestab. „Lahinguväli“ läheb lõpust edasi.

30. septembri õhtul tähistame Paide linna 730. sünnipäeva „Paide sümfoonia“ etendusega. Paidekad, kes on laval, kohtuvad paidekatega, kes on saalis.

September ja oktoober tähendavad ka kohalike omavalitsuste valimisi. Paide Teater usub, et valimised ei ole poliitikute pärusmaa, vaid aeg, mil ühiskond kogu oma täiuses ja ebatäiuses tulevikule peaks mõtlema. Mitte, et muul ajal ei peaks. Peaks küll. Aga kui on tunne, et mõte on vahepeal unne vajunud, siis nüüd on hea aeg jälle alustada! Et mõtlemist ergutada, korraldab Paide Teater debatte, milles otsime vastuseid Paide tulevikku määravatele küsimustele.

13. oktoobril naaseb lavale Peeter Volkonski lavastatud „Carmen“. Paide Teatri ja teatri Must Kast näitlejad mängivad „Carmenit“ Paides ja Rakveres, Pärnus, Viljandis ja Tallinnas.

Novembris tuleb välja Kirill Havanski lavastus „Räägi mind magama“, mis… Noh, eks te siis näete. Või õigemini kuulete. Ja rohkem ma praegu ei ütle. Kui, siis ainult seda, et see on alles algus.

Jan Teevet
Paide Teatri kunstiline juht

Foto: Paide Teater
Vasakult: Harri Ausmaa, Maria Paiste, Jan Teevet, Johannes Richard Sepping, Kirill Havanski, Oliver Issak
paideteater.ee
facebook.com/paideteater

Arvamusfestivali nädalal tegutsevad Paide linnas Eesti tänavakunstnikud, kes loovad linnaruumi juurde kümme uut kunstiteost. Projektis osalevad kunstnik Liisa Kruusmägi (Põllu 23) ja rühmitused Sodacats (Tallinna 49) ja Jerome Chonkston (elektrikapid). Kõigil huvilistel on võimalus kaasa lüüa kogukonnamaali loomises ja osa saada tänavakunsti teemalisest vestlusringist.

“Arvamusfestival on suurepärane platvorm, mille kaudu tutvustada Paide elanikele tänavakunsti laiemalt. Linnarahval ja festivalikülalistel on võimalus vaadata, kuidas teosed sünnivad, ise maalimisest osa võtta ning kuulata, mida kunstnikud oma loomingu kohta räägivad,” ütles projekti kunstiline juht Salme Kulmar, kes korraldab alates 2018. aastast väikelinnadele suunatud tänavakunstifestivali Rural Urban Art.

Kulmari sõnul saadab tänavakunstnike kutsumist Paidesse veendumus, et seinamaalid saavad muuta igapäevast linnakeskkonda mitmekesisemaks ja pakkuda kõigile kohalikele elanikele kunstikogemust. “Paide linnal on tänavakunsti taieste jaoks hulgaliselt potentsiaali, kuna siin on palju seinu, mis sobivad lõuendiks,” ütles Kulmar.

Tänavakunsti programmis osaleb ühtekokku kaheksa Eesti kunstnikku, osa neist tegutseb üksi, osa rühmitusena. Kunstnike valikul on lähtutud sellest, et anda võimalus neile, kes ei ole siiani eriti aktiivselt avalikku tänavaruumi maalinud, kuid on siiski tegelenud aktiivselt visuaalkunstiga. Loodavate teoste siduvaks elemendiks on kaugem või lähem seos mõne päevakajalise teemaga.

“Väga vahva ja tervitatav, et Arvamusfestivali raames on tänavakunstnikud Paidesse jõudnud ja leidnud erinevaid objekte, mida värvidega katta – suurtest seinapindadest kuni elektrikappideni. Tänavakunst on lihtne võte linnaruumi elavdamiseks, värvidega saab muuta köitvaks nii mõnegi hallilt rusuva seina ja anda keskkonnale teine tähendus. Samuti hoolitsevad kunstnikud märkamatult selle eest, et tänavakunsti teosel oleks mõtlemapanev sisu, mis paneks mööduja kaasa mõtlema ning paitaks silma rõõmsate värvidega. Paides on piisavalt seinapindu, mida värvidega elavdada ja seeläbi avalikule ruumile uus sisu anda. Loodan, et Arvamusfestivali raames valminud teosed ei jää viimaseks ning see annab hoopis tõuke tänavakunsti arengule Paides,” ütles Paide linnaarhitekt Gerli Reiman.

Reedel ja laupäeval (13.-14.08) on aadressil Rüütli 9 (Uuskasutuskeskus) kunstnik Krislin Virkuse juhendamisel sündimas kogukondlik seinamaal, mille loomisest saavad osa võtta kõik huvilised sõltumata vanusest. Kogukondliku seinamaali eesmärk on pakkuda võimalust kohalikele inimestele luua midagi koos, kogeda avalikus ruumis maalimist ja saada osa kunstnikuks olemise tundest.

Reede õhtul kell 22 toimub Paide Muusika- ja Teatrimaja Kultuuri Aias tänavakunstnike vestluspaneel. Arutletakse festivalinädalal loodud maalide sisu üle ning ka üldisemalt teemadel, mida tänavakunst tihtipeale puudutab. Vestlust juhib Uku Valner, vestluse taustal toimub aktsioon “öine PINTSELdamine”. Lisaks saab imetleda vastvalminud Liisa Kruusmägi seinamaali “Mjäu”, mis loodi eelmisel nädalal Paide Pritsumaja seinale.

Projekti viib ellu MTÜ Rural Urban Art ning toetab Eesti Kultuurkapital. Seinavärvidega toetavad Akzo Nobel ja Sadolin.

Arvamusfestivalil toimub kunstiteemaline töötuba „Mutter ja polt”, mis on inspireeritud Paide keskväljakul oleva avaliku tualeti piktogrammist, mis kujutab naise ja mehe sümbolitena mutrit ja polti. See esindab väga olulist poliitiliselt laetud teemat: diskrimineerimine avalikus ruumis. Projekti raamistavad intersektsionaalne feminism ja jätkusuutlikkus: milline on, võiks olla ja peaks olema ligipääsetavam avalik tualett? Töötoa formaat kaasab inimesi kujutlema ja looma turvalisemat, ligipääsetavamat ja kaasavamat avalikku tualetti.

Töötuba korraldavad Kati Ots ja Mai Bauvald.

Töötuba toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus.