Soome akordionišamaan Kimmo Pohjonen andis 10. oktoobril Paides oma esimese ning selle aasta ainukese kontserdi Eestis. Muusik võlus kuulajad koheselt ning kontserdi lõppedes tegi ta vaimustunud publiku nõudel mitu lisalugu. Mitmes loos kasutas ta improviseerimisel ka “Paide” sõna.
Pohjonen ise jäi samuti kontserdiga väga rahule.

Pilte kontserdist tegi Dmitri Kotjuh / Järva Teataja.
https://www.facebook.com/paidemuusikajateatrimaja/posts/10157396759196176

Paide muusika- ja teatrimajas on üleval Järvamaa laste ja noorte kunstitööd, mis on valminud eelmise õppeaasta jooksul kunstitundides.

Järvamaa kunstiõpetajate sektsiooni esimees ja Albu põhikooli kunstiõpetaja Kersti Liivak selgitas, et tööd näitusele valisid iga kooli kunstiõpetajad ise. “Soovisime näitust teha juba kevadel, kuid siis jäi see ära. Nüüd on tööd üleval sügisel ning kevadeks plaanime teha juba uue väljapaneku.”

Näitusel “Tootsi peenar” on 12 Järvamaa kooli õpilaste tööd ning kasutatud on erinevaid kunstitehnikaid ja motiive. Näitust on võimalik vaadata 30. oktoobrini PAMTi fuajees, jalutuskoridorides ning väikese saali ees.

https://www.facebook.com/paidemuusikajateatrimaja/posts/10157388446236176

Laupäeval, 10. oktoobril annab Paide Muusika- ja Teatrimajas kontserdi maailma üks tuntumaid akordionimängijaid Kimmo Pohjonen Soomest. See on muusiku ainus kontsert Eestis sel aastal.

Soolokontserdil esitab Pohjonen parimaid lugusid nii varasemast kui ka hilisemast loomeperioodist. “Mõni pala pärineb isegi mu esimeselt soolokontserdilt ligi 25 aastat tagasi. On uut materjali, on lugusid, mida pole salvestatudki. Kasutan reaalajas luupimist. Vahel on helid valjud, vahel kõlab ainult akustiline muusika. Soolo on kui isiksuse peegeldus,” rääkis Pohjonen Paide Muusika- ja Teatrimajale antud intervjuus.

Kimmo Pohjonen on akordionit mänginud üle 45 aasta, tema eripäraks on klassikalise akordioni põimimine elektrooniliste muusika ja heliefektidega. Pohjonen kasutab oma loomingus erinevaid sounde ja loob nii uusi helimaailmu. Seda, kuidas akordionimuusika ühendada elektroonikaga, on Pohjonen uurinud ligi 30 aastat.

“Kitarri ja klahvpillide puhul on see tavapärane, aga akordioniga pole seda keegi teinud. Minu pill on tavaline akustiline akordion, aga ma kasutan seda ka kui elektroonilist instrumenti. Võin akordioni muuta täielikult elektrooniliseks või elektrooniliseks ja akustiliseks korraga. See võib tunduda lihtne, aga tegelikult on see päris keeruline protsess, mille kallal töötan iga päev,” selgitas Kimmo Pohjonen oma loomingu tagamaid.

Kimmo Pohjoneni kontserdi maaletooja, muusikaagentuuri Uus Kontsert juhi Toivo Tuberiku hinnangul on muusiku näol tegemist omamoodi nähtusega. “Pohjonen asub akordionimaailma täielikus tipus. Iga tema kontsert on justkui uus, kuna ta kasutab väga palju improvisatsiooni. Ta segab erinevaid žanre ja tekitab n-ö muusikakompoti, mis on absoluutselt unikaalne. Mina näen tema muusikas ka omaette šamaanlust, sest ta justkui nõiub lava peal ja publik läheb sellega kaasa. Eriti efektne on see neile, kes on Pohjoneni kontserdil esimest korda,” rääkis Tuberik.

Paide Muusika- ja Teatrimaja jaoks on Kimmo Pohjoneni kontsert esimene selle taseme artisti kontsert Paides. “Tegemist on ühtlasi meie selle hooaja esimese suure saali kontserdiga ning loodame väga, et see toob Paidesse kultuuripublikut nii lähemalt kui kaugemalt,” ütles PAMTi direktor Martha-Beryl Grauberg, kelle sõnul on majal head võimalused tehniliselt nõudliku kontserdi lavaletoomiseks.

Kimmo Pohjoneni kontsert toimub Paide Muusika- ja Teatrimaja suures saalis sel laupäeval, 10. oktoobril algusega kell 20.00. Piletid saadaval Piletilevis, Piletimaailmas ning kohapeal. PAMT soovitab kanda kontserdil kaitsemaski. Ühekordse maski saab osta kassast.

Paide Muusika- ja Teatrimaja alustab viienda tooliklubi kampaaniaga, et koguda kultuurisõprade toetust uue bändiruumi rajamiseks. Novembri lõpuni kestva rahakogumiskampaania jooksul on võimalik bändiruumi rajamist toetada 50, 100 või 1000 eurose panusega.

Ruum, kus bändid seni harjutanud, kujundati 2020. aasta keldriremondi käigus ümber tantsusaaliks, et harrastuskollektiividel oleks paremad võimalused treenimiseks. Uus bändiruum rajatakse keldrikorruse teise tiiba ning toetajate abiga saab sellest heade võimalustega proovisaal nii kohalike kui kaugemate bändide jaoks.

„Uus bändiruum tuleb helikindlate seinte ja lagedega ning moodsa ventilatsioonisüsteemiga, et pikkade proovide ajal õhku väheks ei jääks. Oleme ruumide remondiga algust teinud, kuid vajame toetajate abi ruumi sisustamisel,” ütles PAMTi direktor Martha-Beryl Grauberg. Tema sõnul on PAMTile oluline, et bändikultuur Paidest ei kaoks. “Maja üle 30-aastases ajaloos on suurt rolli mänginud siin tegutsenud kohalikud ansamblid, nagu Paradoks, Ans. Andur ja Nevesis, kes on toonud kuulsust ja au Paide linnale. Loodame, et uus bändiruum innustab muusikat looma ka uusi kollektiive,” lisas Grauberg.

Novembri lõpuni kestva rahakogumiskampaania jooksul on võimalik panustada bändiruumi toetuseks vastavalt oma võimalustele 50, 100 või 1000 eurot. Iga toetaja saab soovi korral nimelise tooli suures saalis ning nimeplaadi bändiruumi seinale. Samuti saavad tooliklubi liikmed eripakkumisi Paide Muusika- ja Teatrimajas toimuvatele sündmustele.

AS Comfort AE on tooliklubi liige olnud algusest peale ning jätkab sellena ka tänavu. „Olen Paide kultuurimajaga seotud olnud alates 1975. aastast, kui tegime ansamblit Jeekim. Palju emotsioone on pärit muidugi Paradoksi ajast. Vana bändiruumi seintele kleepisime isegi plaate, mis müra summutaksid,“ rääkis ettevõtte juhataja Enno Rõõs. Tema sõnul on tähtis, et lisaks headele tehnilistele võimalustele tuleks uude bändiruumi ka hea vaim.

Ans. Anduri liikme Madis Aesma sõnul on hea prooviruumi olemasolu tähtis eriti alustavatele bändidele. “Eestis saab küll bändiproove ja kontserte päris mõnusasti ka õues teha, aga kahjuks siiski mitte aastaringselt. Eriti tähtis on, et alles alustaval bändil oleks, kus koos tinistamas käia,” ütles ta. “Muusikat, mis on jäänud tegemata sellepärast, et pole kohta, kus seda teha, on väga palju. Võimalik, et osa sellest oleks välja kukkunud lausa geniaalne,” märkis Aesma.

Tooliklubi on Paide Muusika- ja Teatrimaja sõprade klubi, mis aitab majal unistusi täita. Varasematel aastatel on tooliklubi abiga korda saanud suure saali toolid, ostetud 3D-kino tehnika ning renoveeritud kaks Estonia kontsertklaverit. Viimati toetas klubi Paide Teatri tegevust. Tooliklubi liikmeteks on olnud nii ettevõtted kui ka eraisikud. Nagu varasematelgi aastatel, on tooliklubi eesmärk ka nüüd koguda 10 000 eurot.

Tooliklubi 2020-2022 kogu info leiab: https://pamt.ee/tooliklubi/

Kimmo Pohjonen on üks maailma enim tuntud akordionimängijaid. Ta pole jäänud traditsiooniliste mänguvõtete juurde, vaid on leiutanud ainult talle omase mängustiili, põimides omavahel akordionimuusika, elektroonika ning heli- ja valgusefektid. Pohjonen ületab piire rokk-, folk- ja klassikalise muusika žanrite vahel, luues erakordse helimaailma.
Pohjonen alustas pilliõpinguid 10-aastaselt ning tänaseks on ta mänginud 46 aastat. 10. oktoobril on mees Paide muusika- ja teatrimaja laval. Tegemist on tema tänavuse ainukese kontserdiga Baltikumis. PAMTil oli võimalus muusikuga juttu ajada.

On palju populaarseid pille nagu trummid, kitarr, klaver. Miks teie akordioni valisite?
Ma olin selline tubli laps, kes tahtis oma isale head meelt valmistada. Minu isa mängib akordionit. Minu vend alguses ka, aga ta loobus ning isa küsis, kas mina ei tahaks mängida. Ma ütlesin „jah“, aga tükk aega mõtlesin, et tegelikult tahaks midagi muud mängida või hoopis sõpradega aega veeta, selle asemel, et akordionit harjutada. Aga eks oli tore ka vanematele inimestele meeldida. Akordion pole väga populaarne pill, pigem jäi selle populaarsus aastate taha. Aga õnneks jätkasin ma mängimist ning alles pärast 20 aastat leidsin ma „oma akordioni“ ning viisi, kuidas ma päriselt tahan mängida. Ning see polnud enam sellepärast, et isa rõõmustada.

Kas mängite teisi pille ka?
Õppides Sibeliuse akadeemias proovisin erinevaid instrumente. Kui ma hakkasin ise muusikat kirjutama 1996. aastal, pakuti muule soolokontserdi võimalust. Siis oli mul valikus mitu erinevat pilli, mida mängida, aga valisin siiski akordioni, sest seda olin mänginud kõige rohkem. Minu jaoks on oluline, kuidas ennast väljendada. Revolutsioon saabus siis, kui otsustasin teha ainult seda, mis mulle meeldib, ning mitte teha midagi ainult õpetajate või isa meeleheaks. Siis leidsin enda muusikastiili ning pillitunnetuse. Kui tuli kontsert Berliinis WOMEX festivalil (Worldwide Music Expo, rahvusvaheline maailmamuusika programm – toim), algas minu rahvusvaheline tuntus ning sellel rajal seilan siiani.

Lugesin, et David Bowie kutsus teid kunagi kontserti andma.
Ta korraldas Londonis üht festivali (David Bowie’s Meltdown 2002 – toim). Ma andsin seal kontserdi ja mängisin ka Bowiet. Oli hea kogemus mängida Royal Albert Hallis, kus oli kohal ka kuninganna ning Bowie sõbrad, kes kõik kuulasid akordionimuusikat.

Teil pole vist väga tavaline akordion?
Tegelikult on küll, tavaline viie nupureaga pill, aga viis, kuidas ma seda mängin, on eriline. Peaaegu 30 aastat olen uurinud, kuidas ühendada elektroonikaefektid akordioniga. Kitarri ja klahvpillide puhul on see tavapärane, aga akordioniga pole seda keegi teinud. Minu pill on tavaline akustiline akordion, aga peale selle kasutan ma seda nagu elektroonilist instrumenti. MIDI süsteemi abil võin ma pilli muuta täielikult elektrooniliseks või elektrooniliseks ja akustiliseks korraga. See võib tunduda lihtne, aga tegelikult on see päris keeruline protsess, mille kallal töötan iga päev. See muudab mu elu väga põnevaks, kuna iga päev tuleb akordionist erinevaid helisid. See kõik on tulvil eksperimenteerimist ja avastamist.

Kui palju te päevas harjutate?
Ma ei nimetaks seda harjutamiseks, ma lihtsalt loon muusikat. Vahel mängin 8-10 tundi päevas, katsetades erinevaid meetodeid ja uusi asju. Kui juhtub tulema midagi head, siis loomulikult töötan selle kallal rohkem. Kui ma kunagi klassikalist akordionit õppisin, siis ma küll tegin seda nö igavat harjutamist.

Te olete kasutanud oma loomingus palju erinevaid hääli, nagu näiteks põllutöömasinate omi. Mis need teie kõige veidramad soundid on olnud?
Ma olen kasutanud väga palju imelikke hääli. Kunagi tegin projekti Austraalias kaamelifarmi läheduses.
Kuna mul oli seal kontsert tulemas, salvestasin ma kaamelite hääli. See kõlas nagu lõvimöire. Mõned kaamelid jooksid ka lava eest läbi, mis oli päris veider.

Olen kuulnud, et loote oma muusikat tihti just pimedal ja külmal hooajal.
Talv on minu jaoks väga viljakas aeg, vähem on toimetamisi, me elame veidi vaiksemalt ja isoleeritumalt. Paljud on küsinud, kas mu muusika on soome muusika. Nii on. Kui ma looksin seda kusagil Lõuna-Hispaanias, oleks mu muusika täiesti teistsugune.

Kes on teie lemmik akordionist?
Tahaks, et see mul oleks. Aga akordionimaailm on väike, seda pilli mängivad enamasti juba eakamad inimesed. Tahaks, et oleks neid, kes teevad rohkem futuristlikku ja eksperimentaalset muusikat ning kasutaksid akordionimängus uusi võtteid. Aga ma ei tunne kedagi sellist. Olen alati imestanud, et akordioniga nii vähe eksperimenteeritakse võrreldes teiste pillidega.

Nii et on ainult Kimmo Pohjonen.
Ma ei saa nii öelda. Kunagi, kui olen leidnud ideaalsed soundid ja olen kõigega rahul, mida teen, vast siis saaks nii öelda. Aga veel pole ma sinna jõudnud, ma pole veel valmis.

Mida Paides mängite?
Paides annan soolokontserdi, kus mängin kõige rohkem küsitud lugusid. Mõni pala pärineb isegi mu esimeselt soolokontserdilt ligi 25 aastat tagasi. On uut materjali, on lugusid, mida pole salvestatudki. Kasutan reaalajas luupimist. Vahel on helid valjud, vahel kõlab ainult akustiline muusika. Soolo on kui isiksuse peegeldus.

Kimmo Pohjonen Portugalis 2012. Foto: kimmopohjonen.com

Algselt kevadel esietenduma pidanud koguperelavastus „Blablabla“ jõuab esmakordselt Paide Teatris publikuni 30. septembril. See märgib teatri jaoks kolmanda hooaja kodust algust.

Teatritegijate endi sõnul on „Blablabla“ keskmes keel ning kõik, mida sellega teha saab. Lavastajate Eva Kolditsa ja Anne Türnpu kirjeldust mööda käib laval sõnamängulistes värsslugudes ringi Blablabla, kes suudab sõnadega korda saata uskumatuid asju. Leiab aset keeleolümpia, kus tähed, sõnad ja laused üksteisega mõõtu võtavad ning toimetab nimekirjamees, kes püüab kõik maailmanähtused nimekirjadesse rivistada ja juhtub veel palju muud hämmastavat. 

Keele- ja vaatemänguline lavastus jõuab Paide muusika- ja teatrimajas tänavu sügisel publikuni kümnel korral. Lavastuses teevad kaasa Paide Teatri näitlejad, helikujunduse loob Jaan Pehk, valguskujunduse Airi Eras ning kunstnik on Kairi Mändla. Lavastust toetavad Kultuurkapital, Haart Ehitus ja Kuma Print. 

Kuna piletid sügisel toimuvatele “Blablabla” etendustele on välja müüdud, loodab teater talvel teha lisaetendusi. “Saali pääseb vaid sada inimest, publik on hajutatud, istutakse kahel pool lava ja suurtele gruppidele võimaldame teisest uksest eraldi sissepääsu teatrimajja ning lavale. Soovime teatriskäigu teha  kooligruppidele võimalikult ohutuks. Igatahes ootame huvilisi juba talvisteks etendusteks veebruari alguses,” sõnab Paide Teatri juht Harri Ausmaa.

Käimasoleval sügishooajal tuleb Paide Teater välja kolme lavastusega. Juba septembrikuu esimesel nädalalõpul esietendus Tallinnas Paide ja Von Krahli teatrite koostöös lavastus „*******“. Saladuse loori kandvat lavastust, mille kohta ei teatrid ega publik midagi rääkida ei tohi, plaanitakse järgmisel aastal mängida veel. Lisaks esietendub veel selle aastanumbri sees Paide Teatri ja Musta Kasti koostöös maailma tuntuim ooper „Carmen“, mida lavastab Peeter Volkonski. Selle 26. novembril esietenduva lavastuse piletid on samuti juba eelmüügis. 

Lavastuse kodulehekülg: www.paideteater.ee/blablabla

27. septembril korraldas Paide muusika- ja teatrimaja koostöös Paide spordikeskusega meeleoluka lastehommiku, mis oli Paide-Türi rahvajooksu teemaline. Lastehommikul sai joosta ning süüa pannkooke. Üritus andis panuse üle-eestilisele spordinädalale.

Spordinädala raames toimus osalejate vahel auhindade loosimine. Loosis osalesid kõik jooksule registreerunud lapsed ning auhinnaks spordinädala sussikott. Auhinna saab kätte muusika- ja teatrimaja kassast.

Loosiauhinna võitjad
1. Anette (8+) nr 707
2. Marlon (4) 708
3. Steven (7) 745
4. Mirtel May (4) 718
5. Jasper (5) 754
6. Connor (3) 753
7. Laura (8+) 724
8. Raul (8+) 770
9. Lisandra (3) 769
10. Georg Johan (3) 747
11. Kristan (5) 720
12. Lennart (3) 750
13. Grettely (3) 739
14. Adessa (8+) 766
15. Romet (8+) 715
16. Rebeka (3) 746
17. Eliise (5) 772
18. Tormi (3) 727
19. Gert (8+) 692
20. Georgi (5) 728
21. Kevin (8+) 686
22. Heigo (6) 683
23. Janel-Jonathan (8+) 761
24. Brigita (6) 709
25. Horre (6) 757
26. Emily Elizabet (4) 705
27. Ramos (3) 776
28. Henri (3) 726
29. Johannes (4) 767
30. Rasmus (7) 723

Paide muusika- ja teatrimaja tänab lastehommiku abilisi ja kaaskorraldajaid: Paide Spordikeskus, Paide Teatrikohvik, Paide Linnameeskond, Erjo Paris, Signe Kotkas ja Alana Juus.

Vaata lastehommiku pilte
https://jarvateataja.postimees.ee/7072290/rahvajooksu-asemel-peeti-paides-sportlikku-lastehommikut

https://www.facebook.com/media/set/?vanity=PaideSpordikeskus&set=a.3572053712838797

Kolmandat hooaega alustav Paide Teatri Stuudio on sel aastal uue juhendajaga. Stuudiosse on oodatud kõik 15-20aastased noored ning jätkuvalt on eesmärk anda osalejatele vajalikud oskused oma ideede väljendamiseks, avardada maailmataju ning tutvustada teatri- ja etenduskunstide maailma. Lisaks sellele loodame Stuudio noori kaasata Paide Teatri lavastustesse ning jõuda ka Stuudio enda etteastete / lavastusteni.

Stuudio juhendaja on Mariliis Peterson, kes töötab Paide Muusika- ja Teatrimajas kultuurijuhina. Mariliisil on rakendusteatri magistrikraad Londonist, The Royal Central School of Speech and Drama koolist.
Tänavune stuudio keskendubki just rakendusteatri meetoditele, mille hulka kuuluvad näiteks improviseerimine, loovkirjutamine ja füüsiline teater. „Stuudio protsess sõltub väga palju osalejatest ja nende soovidest,“ räägib Mariliis, kelle sõnul annab rakendusteater noortele hea võimaluse koosloomiseks ja selle käigus avastada teatrimaailma erinevaid rolle. „Rakendusteater nihutab teatri piire traditsioonilisest teatrisaalist väljapoole, stuudio osalejatega uurime, kuidas see võiks just Paides toimuda,“ ütleb Mariliis, „Samuti tähendab see seda, et stuudio lõpp-produkt võib olla etendus, aga miks mitte ka näiteks raadioteater, kogukonda kaasav projekt või hoopis film.“ lisab ta. Koostööd jätkatakse ka Paide Teatri näitlejatega.

Stuudio õppetöö on sel aastal mõnevõrra erinev eelnevatest aastatest. Stuudio koguneb kord nädalas poolteist tundi, esmaspäeviti kell 18.00. Sellele lisanduvad ühised teatrikülastused, pikemad workshopid ja tunnid külalisjuhendajatega. Kuutasu (alates oktoobrist) on 15 eurot.
Stuudio avatund toimub 28. septembril kell 18.00 PAMT 3. korruse teatristuudio ruumis.

Info Facebookis

Lisainfo
Mariliis Peterson
mariliis.peterson@pamt.ee 555 92094

Harri Ausmaa
harri@paideteater.ee 58052622