28. veebruaril (neljapäeval) kell 16.00 avatakse Ajakeskuses Wittenstein (Paide vallitornis)  fotonäitus „Nikolai Rimski-Korsakov ja  mõisad Paide linnas“.

Haldusreformi järgselt on Eestimaa südame – Paide  territoriaalsed mastaabid võrreldavad Pariisi suuruse metropoliga. Ajalooliselt jaguneb „Suur-Paide“ tihedaks mõisate võrgustikuks, mis paikneb nelja kihelkonna – Paide, Anna, Järva-Peetri ja Järva-Jaani maadel.

Mõis on sümbol, kus maailmakultuur saab kokku talupojakultuuriga. Mõisa südameks on tähelepanuväärse arhitektuuriga mõisaansamblid. Need on paigad, millega on seotud maailma kultuuri suurkujud ja sündinud kohalikku elu-olu mõjutanud otsused. Tegemist on siinse rahva ajaloo ilu ja traagika peegeldusega. Hoolimata rajamisaegse funktsiooni muutusest on mõisahooned paikadeks, mille juures rändurid peatuvad ja mida külalistele uhkusega tutvustame.

Koostatud näitus on sissevaade sajandeid tagasi alguse saanud kultuurivõrgustikust. Näha saab Paide paiku, kus suvitas maailmakuulus helilooja, „Kimalase lennu looja“, Nikolai Rimski – Korsakov. Herbaariume täiendas loodusteadlane von Baer ja pärimusi kogus rahvuseepose koostaja Kreutzwald, jne. Just rikkalik kultuurilugu lubaks iseloomustada Paidet kui „Eestimaa Pariisi“.

Näituse avamisel esitleme 2019/20 aastal Paidega seotud mõisates toimuvat Rimski-Korsakovi festivali ning tutvustame 21. märtsil Mäo mõisas ning  Paide Muusika-ja Teatrimajas toimuvat kultuuriloopäeva, mis on pühendatud Mäo mõisaga seotud maailmakuulsa helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi 175ndale sünniaastapäevale.

Põnev väljapanek jääb Ajakeskuses avatuks kuni 17. märtsini.

Näituse valmimist toetasid Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ning Järvamaa Arengu Partnerid (Leader).

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 17.00 avati Tšehhi Suursaatkond esmakordselt Paide Muusika- ja Teatrimajas näituse Tšehhoslovakkia esimesest presidendist Tomáš Masarykist (1850 – 1937).

Väljapanek sisaldab nii fotostende kui ka riigimehe isiklikke esemeid. Näitus kannab nime “Masaryki fenomen” ning eksponaadid saabuvad Paidesse otse Prahast Rahvusmuuseumist.

Paides avatakse näitus seetõttu, et Tšehhi linn Havirov on Paide üks sõpruslinnu ning Tšehhi tähistas mullu, nii nagu Eestigi, oma sajandat sünnipäeva.

Tomáš Masaryk valiti 1918. aastal Tšehhoslovakkia esimeseks presidendiks, ta sai tšehhide ja slovakkide suurimaks rahvuskangelaseks ning oli riigi juhiks 17 aastat. 85-aastaselt loobus ta tervislikel põhjustel presidendiametist.

Seoses suurejoonelise näituse avamisega külastab teisipäeval Paidet ka Havirovi linna delegatsioon.

[envira-gallery id=”2207″]

Kuhu minna veebruarikuus lastega? Kinokavas on kaks lahedat filmi, Ugala teater tuleb vahva etendusega ning lastehommikul lõbustavad lapsi kloun-kunstnik Juss ja lumemm Juuli.

UURI ROHKEM INFOT SIIT

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 17.00 avab Tšehhi Suursaatkond esmakordselt Paide Muusika- ja Teatrimajas näituse Tšehhoslovakkia esimesest presidendist Tomáš Masarykist (1850 – 1937).

Väljapanek sisaldab nii fotostende kui ka riigimehe isiklikke esemeid.  Näitus kannab nime “Masaryki fenomen” ning eksponaadid saabuvad Paidesse otse Prahast Rahvusmuuseumist.

Paides avatakse näitus seetõttu, et Tšehhi linn Havirov on Paide üks sõpruslinnu ning Tšehhi tähistas mullu, nii nagu Eestigi, oma sajandat sünnipäeva.

Tomáš Masaryk valiti 1918. aastal Tšehhoslovakkia esimeseks presidendiks, ta sai tšehhide ja slovakkide suurimaks rahvuskangelaseks ning oli riigi juhiks 17 aastat. 85-aastaselt loobus ta tervislikel põhjustel presidendiametist.

Seoses suurejoonelise näituse avamisega külastab teisipäeval Paidet ka Havirovi linna delegatsioon.

Fotod: Tšehhi Rahvusmuuseum

Paide kinos esilinastus Klassikokkutuleku filmi triloogia kolmas osa „Ristiisad“

Paide kinos esilinastus film “Klassikokkutulek 3: Ristiisad”. Selleks puhuks oli avatud kinokohvik, kus sai osta endale plaksumaisi, karastusjooke ning ei puudunud ka magusad suupisted. Uksed olid avatud kella 18.00st, film algas kell 19.30. Lisaks kohvikule, sai kinopublik osa võtta kinoloosist, kus igas piletis oli peidus üllatus. DJ Kaido Kirikmäe mängis muusikat.

Populaarseks osutus ka fotonurk, kus sai koos Mait Malmsteini kujuga pilti teha. Kujule oli selga pandud  riided, mida filmivõtetel kasutati. Sama värvilised, kui need riided ka olid, osutus ka Klassikokkutuleku filmi triloogia kolmas osa “Ristiisad”.

Paide kinos näidatakse filmi järgnevatel päevadel veel viisteist korda. Selleks, et vältida järjekorras seismist, soeta endale pilet internetist ja tule varem kohale, et jäädvusta enda kinokülastus ka fotonurgas. Fotonurk jääb avatuks ka järgnevatel kinoseanssidel.

Vaata fotonurgas tehtud fotosid SIIT

[envira-gallery id=”2135″]

Aastalõpupidu tõi Paide Muusika- ja Teatrimajja üle viiesaja pidulise. Suures saalis nägime võimast lavašoud Starlight Cabaret esituses “Forever Young”. Kirglikult kuum ja irooniliselt vaimukas lugu armastusest ja vabadusest, iseseisvusest ja isepäisusest. Kammersaalis tantsutas rahvast The Swingers, kus solistideks Tanja Mihhailova-Saar ja Mikk Saar. Vahepausidel ja südaööst mängis muusikat DJ Kaido Kirikmäe. Õhtujuhiks särav Kelly Saatmann.

[envira-gallery id=”2011″]

Mida teha lastega pikkadel ja pimedatel talveõhtutel? Igaüks meist vajab aegajalt väikest vaheldust, et mitte lasta argipäevade rutiinsetel tegevustel endal elurõõmu varastada. Kodus on hea olla, aga selleks, et kodusoojust hinnata, on vahel vaja just kodust väljas käia. Mida siis teha, kui ilmataat õues viibimist ei soosi?

Paide Muusika- ja Teatrimajas on jaanuarikuus lausa viis erinevat sündmust, mida lastega koos teha võib.

VAATA MIDA TEHA LASTEGA JAANUARIKUUS

“Pilvede värvid” etendub Paide Muusika- ja Teatrimajas järgmise aasta alguses, 19.
jaanuaril. Suurejoonelises lavastuses lööb kaasa ka tuntud ja armastatud näitlejanna Ita
Ever. Kõlab ehk leierdatuna, klišeelikult väide, et “Pilvede värvid” on värvikas teos, kuid
millisena seda siis tutvustada, kui just seda ta ongi? Ja veel oi kui mitmes mõttes!
Esiti ei saa mitte märkimata jätta, et peale laulurahvaks hõikamise kurdame end tihtilugu ka
murerahvaks.

Metafoorset läbivat motiivi, et pilved on me kohal alati – nende toon muutub
helgemail päevil lihtsalt helgemaks –, toetab siiski neist alati läbi kumav lootus, et kõik läheb
hästi. Põhijooneks on osavalt põimitud kodumaalt erinevatel aegadel lahkumised ja lahkuda
ihkamised. Kodumaa rasked mustad pilved, välismaa roheline rohi … Revolutsioonilised
uljus, õiglustunne, kõik-või-mitte-midagi, tuleviku õhulossid põrkuvad siingi kahe jalaga maa
peale jääma kippuvate vanematega. Kuid vahel peabki välku lööma, et taas selge(m) oleks,
kas pole?

Lubage toonitada, et isamaa-armastus ja generatsioonidevahelised suhted on ooperis
tõepoolest luubi all, kuid joonistumata ei jää loomulikult ka poliitiline skeene. Need pintsli- või
teisisõnu noodikepitõmbed on autor lahendanud äärmiselt meisterlikult, neisse pikaks
takerdumata ning vaid markeerimiseks vajaliku välja tuues. On meeldiv, et kirjude kroonikate
lahkamine on sel viisil ajalooraamatuisse jäetud, sest kunst võikski raskuse kanda just
tunnete kaalukausile – annavad need ju publikule lõviosa elamusest! Nõnda leiavad
lavatööst äratundmisrõõmu nii vanemad kui ka noored vaatajad, kes saavad siit õpikuridade
vahele palju värvinüansse ning mõistmist juurde! Sellele kõigele lisavad pooltoone oskusliku
kunstnikutöö leidlikud, lihtsad ja üllatavad, tundeküllased lahendused.

Eks ole ju eestluse lugu ennegi kaante vahele või lava peale toodud, kuid on seitsmenda
taeva moodi meeliülendav kuulata-vaadata (eestlase loodud!) ooperit emakeeles! Jah,
muusikaliteoseid loome ja tõlgime ikka siin-seal, ooperid kõlavad aga enamasti nende
sünnimaa keeles.

Nautigem koos Rasmus Puuri loomepaletti Paide Muusika- ja Teatrimajas 19. jaanuaril
algusega kell 19.00! Pileteid saab soetada www.piletimaailm.ee või Paide Muusika- ja
Teatrimaja kassast.

Autor: Kadri Toomsalu

4. jaanuari õhtul kell 19.00 on Paide Muusika- ja Teatrimajas võimalik näha ainulaadset etendust VESI.

Kontsertlavastus VESI on Eesti riigigümnaasiumite ühisprojekt, lavastus noortelt Eestile sünnipäevaks.

Praegused gümnaasiuminoored on  kui VESI, kes tahavad täiskasvanuks saades avatud silmade ja südamega maailmaookeanile sõita, et hiljem oma kogutud kogemused kosutava vihmana Eesti kultuurimetsale piserdada.

Lavastuse aluseks on riigigümnaasiumite õpilaste  kirjutatud tekstid teemal VESI. Tekstide põhjal on Viljandi Gümnaasiumi abiturient Haldi Välimäe kirjutanud muusika lauljatele ja bändile.

Muusika põhjal lõid noored koreograafid liikumisi. Ka lavakujundus on noorte enda looming. Lavale jõuab erinevatest eneseväljendustest kokku pandud lavastustervik, mida ehk kõige paremini iseloomustab sõna „kontsertlavastus“, muusikaline ja füüsiline mõtterännak nende inimeste poolt, kes juba kümne aasta pärast kujundavad Eesti tänapäeva.

Lavastaja on Kaija Maarit Kalve teatrist Must Kast.